Täna elab maailmas rohkem kui 7 miljarditinimest ning igaüks vajab elamiseks toitu. Aastaks 2050 ulatub inimeste arvmaailmas arvatavalt 9 miljardini. Selleks, et kõiki inimesi ära toita, tulebesmalt tagada piisavas koguses ning hea kvaliteediga vee olemasolu. Kuna kavett ei ole igal pool piisavalt tuleb edaspidi toidu tootmiseks ühe vähem vettkasutada, vähendada toidukadusid ja toidujäätmete teket ning muuta toitumisharjumusedloodussõbralikumaks.
Vee jatoidupuudus tuleneb tihti põuast
Inimesed on toiduga kindlustatud siis, kui onolemas nii füüsilised kui ka majanduslikud võimalused saada piisavas kogusesohutut ning toitaineterikast toitu, mis on aktiivseks ning tervislikuks eluksvajalik. Need, kes saavad vabalt kasutada vett, on üldjuhul ka pareminitoidetud. Veepuudus on üks peamisi näljahädade ning alatoitumise põhjusi nendesmaailma piirkondades kus toidu ja sissetuleku saamiseks sõltutakse peamiseltpõllumajandusest.
Arenevates riikides tekkib kõige sagedaminiveepuudus põua tagajärjel. Eelmisel sajandil põhjustasid põuad globaalseltrohkem surmasid, kui üksi muu looduslik katastroof. Kõige rohkem on mõjutatudpõuast Aasia ja Aafrika elanikud.
Inimõigusedkaitsevad ainult inimeste õigust saada toitu
ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon kinnitas juba1948. aastal, et igal isikul on õigus tema elatustasemele kohasele toidule,kuid paljudes arenevates riikides pole see seni võimalik. See sõltub suuresti võimalustestkasutada vett ja teisi loodusvarasid toidu tootmiseks. Tihti ei ole ka just veeja loodusvarade rikutuse tõttu võimalik teenida sissetulekuid selleks, ettoiduaineid osta. Kuigi paljud riigid on võtnud kohustusi ja tagavad inimesejoogiks ja toidutegemiseks nõuetekohase vee kättesaadavuse, siis paljudeljuhtudel ei ole see seni tagatud toidu tootmiseks.
Toidutootmine vajab palju vett
Üleilmselt läheb ligikaudu 70% loodusestvõetavast veest niisutamiseks ning seeläbi toidu tootmiseks vajaliku toorainetootmiseks. Näiteks 1 kg nisu tootmiseks kulub keskmiselt 1 500 liitritvett ning 15 000 liitrit vett, et toota 1 kg loomaliha.
Vesi jatoit vajavad paremat kaitset
Arvestades rahvastiku arvu suurenemist,toitumisharjumuste muutmist, tuleb leida võimalused toota aastal 2050 ligikaudu70% rohkem toitu, suurem osa sellest arenevates riikides. Toitumisharjumustemuutumine tähendab näiteks lihatoodete tarbimise kasvu, mis omakorda nõuabrohkem teraviljatoodangut, et toita loomi.
Veeressurssi mõjutab kõige rohkem kliimamuutumine. Piirkonniti on see erinev, see võib tähendada nii sademete hulgakasvu kui ka põuaperioodide pikenemist. Sagedasemaks muutuvad ka äärmuslikudpõuad või üleujutused, mis võivad hävitada nii olemasolevaid toiduvarusid kuika toidutootmise.
Konkurents vee pärast suureneb, sest vettvajatakse nii linnades kui ka maapiirkondades, tööstuses ning isiklikus majapidamises. Kõik osapooled vajavad vett,kuid veeressurss on piiratud.
Veeressursi kvaliteet halveneb reostuse ningülekasutamise tõttu.
Lahendused
Kasutada toidu tootmiseks vähem vett. Kuivõrdvee ja toidutootmiseks kasutada oleva maa ressurss juba on piiratud, siistäiendavat kokkuhoidu saab saavutada ainult toidutootmise protsessides,muutes need tõhusamaks.
Toidujäätmete ja –kadude vähendamise tõttu lähebigal aastal kaotsi peaaegu 30% toidust, mida on globaalselt ligikaudu 1,3miljardit tonni. Toidukadude 50% vähenemine aitaks kokku hoida1 350 km3 vett igal aastal. Tarbijate käitumisharjumustemuutmine aitaks neid kadusid vähendada.
Olla paremini valmis kliimamuutusteks, tagadeskaitse võimalike üleujutuste eest ning varudes põuaperioodideks vajalikku vett.
Vee ja veega seotud ökosüsteemide kaitsetõhustamine, näiteks pinnase erosiooni vältimine või mulla niiskussisaldusesuurendamine ja hoidmine.
Taas- ja korduvkasutuse osakaalu suurendamineveekasutuses võimaldab uuesti kasutada kuivendussüsteemidest ärajuhitavat vett,töödeldud ja puhastatud reovett või vähesoolast vett.
Lisainfo:
Rene Reisner, keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist, tel 6262 855, [email protected]
