„Seadusemuudatusega peavad kalurid edaspidi oluliselt vähem maksma püügiõiguse tasusid veekogudel, kuhu varude suurendamiseks angerjaid asustatakse, sest maksta tuleb vaid selle osa eest, mis ise välja püütakse,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus. „Seni on näiteks Võrtsjärve kalurid pidanud kompenseerima asustamiskulud ka nende angerjate puhul, kes hiljem asustatavatest veekogudest välja rändavad,” selgitas ta.
Kalateadlaste hinnangul püütakse angerja asustamise veekogudest kutselisel kalapüügil välja ligikaudu 30% püügimõõtu kasvanud angerjast. Kuivõrd osa kalast rändab asustatavatest veekogudest välja, siis ei tuleks maksta kala eest, mis nende saakidesse ei jõua. Angerja püügiõiguse tasu ühe mõrra kohta aastas väheneb selle seadusemuudatusega keskmiselt ca 350 eurolt ca 100 eurole.
Samuti täpsustatakse eelnõuga sätet, mis kehtestab püügiõiguse tasu piirmäärade vahemiku Peipsi järvel kasutatavale põhjanoodale ehk mutnikule. Muudatus ei too kaasa Peipsil kasutatava põhjanooda püügiõiguse tasude suuruse muutmist. Lisainfo:Brita MerisaluKeskkonnaministeeriumi pressiesindaja626 2908, 527 6851[email protected]
Kalateadlaste hinnangul püütakse angerja asustamise veekogudest kutselisel kalapüügil välja ligikaudu 30% püügimõõtu kasvanud angerjast. Kuivõrd osa kalast rändab asustatavatest veekogudest välja, siis ei tuleks maksta kala eest, mis nende saakidesse ei jõua. Angerja püügiõiguse tasu ühe mõrra kohta aastas väheneb selle seadusemuudatusega keskmiselt ca 350 eurolt ca 100 eurole.
Samuti täpsustatakse eelnõuga sätet, mis kehtestab püügiõiguse tasu piirmäärade vahemiku Peipsi järvel kasutatavale põhjanoodale ehk mutnikule. Muudatus ei too kaasa Peipsil kasutatava põhjanooda püügiõiguse tasude suuruse muutmist. Lisainfo:Brita MerisaluKeskkonnaministeeriumi pressiesindaja626 2908, 527 6851[email protected]
