"Olulisemad muudatused puudutavad just metsa majandamist. Näiteks ei pea metsaomanik talveks enda tarbeks vajamineva küttepuu raiumiseks enam tegelema liigse paberimajandusega, samuti ei ole viiest hektarist väiksema metsa puhul vajalik selle inventeerimine. Metsas toimuval on edaspidi võimalik kõigil silm peal hoida aga avaliku metsaregistri kaudu ja metsas tehtavate tööde puhul peab väljas olema info, kes ja mida täpselt teeb, kes tööde ja hilisema korrastamise eest vastutab," selgitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus metsaseaduse peamisi muudatusi.
Seadusesse on sisse toodud ka püsimetsanduse mõiste, mille sissetoomisega saavad metsaomanikud täiendava võimaluse majandada oma metsa nii, et ei tekiks suuri lagedaid alasid.
Metsaomanikud saavad oma tegevusi kavandada vastavalt metsa looduslikele piiridele, mille eesmärk on langid loomulikumalt maastikule sobitada, et vältida metsade killustumist.
Samuti pööratakse tähelepanu erametsanduse toetamisele ja arendamisele. Erametsandus vajab riigi tuge, et meil oleks toimivad metsaühistud ning metsaomanikele oleks tagatud vajalik nõustamine, koolitused loodushoidlikeks metsamajandamisvõteteks ja tehtud vajalikud metsahooldustööd.
Metsaseadus muutub nüüd ka lihtsamaks ja täpsemaks, sest on oluline, et seadus oleks kõigile selgemini mõistetav. "Eesti on metsariik ning on väga oluline, et meie metsandust puudutavad seadused oleksid kõigile selged ja üheselt mõistetavad ning tagaksid metsade säilimise vähemalt samaväärsena ka tulevastele põlvedele, samas võimalikult vähe piirates metsaomanikke oma metsas toimetamisel," ütles keskkonnaminister.
Eestis on 2,212 miljonit hektarit metsa, millest veerand on kaitse all. Keskmiselt kasvab aastas juurde 12,1 miljonit m3 metsa. Eelmisel aastal raiuti 9,2 miljonit m3 metsa.
Lisainfo:
Berit-Helena Lamp
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
+372626 2910, +3725303 6253
[email protected]
(20.11.2013)
Seadusesse on sisse toodud ka püsimetsanduse mõiste, mille sissetoomisega saavad metsaomanikud täiendava võimaluse majandada oma metsa nii, et ei tekiks suuri lagedaid alasid.
Metsaomanikud saavad oma tegevusi kavandada vastavalt metsa looduslikele piiridele, mille eesmärk on langid loomulikumalt maastikule sobitada, et vältida metsade killustumist.
Samuti pööratakse tähelepanu erametsanduse toetamisele ja arendamisele. Erametsandus vajab riigi tuge, et meil oleks toimivad metsaühistud ning metsaomanikele oleks tagatud vajalik nõustamine, koolitused loodushoidlikeks metsamajandamisvõteteks ja tehtud vajalikud metsahooldustööd.
Metsaseadus muutub nüüd ka lihtsamaks ja täpsemaks, sest on oluline, et seadus oleks kõigile selgemini mõistetav. "Eesti on metsariik ning on väga oluline, et meie metsandust puudutavad seadused oleksid kõigile selged ja üheselt mõistetavad ning tagaksid metsade säilimise vähemalt samaväärsena ka tulevastele põlvedele, samas võimalikult vähe piirates metsaomanikke oma metsas toimetamisel," ütles keskkonnaminister.
Eestis on 2,212 miljonit hektarit metsa, millest veerand on kaitse all. Keskmiselt kasvab aastas juurde 12,1 miljonit m3 metsa. Eelmisel aastal raiuti 9,2 miljonit m3 metsa.
Lisainfo:
Berit-Helena Lamp
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
+372626 2910, +3725303 6253
[email protected]
(20.11.2013)
