„Viimaste renoveerimistoetuste voorude väga suur huvi näitab, et inimesed tahavad oma kodud korda teha. Samuti võime uhkust tunda, et uusi hooneid ehitatakse järjest kvaliteetsemalt ning need säästavad omanike raha energiakuludelt. Kaalusime põhjalikult, mis on direktiivis Eesti jaoks mõistlik ja tehtav ning aitab tuua siia ka järgmise perioodi Euroopa Liidu toetust, et veelgi rohkem maju korda teha,” ütles Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo.
Asekantsleri sõnul on hoonete juurde rajatavate elektriautode laadimistaristu nõuded direktiivis liiga jäigad ja ajale jalgu jäänud. “Tegime ettepaneku nende ülevõtmine edasi lükata, kuni see Euroopa tasandil paindlikumaks muudetakse, ning jätkata Eestis senist süsteemi. Laadimistaristu peab arenema koos elektriautode kasutuse ja tehnoloogiaga, eelistame siin võimalikult turupõhist ja paindlikku lahendust,“ sõnas Jaanisoo.
Eelnõu vaatab üle energiasäästu eesmärgid. Järgmise kümne aastaga tuleks renoveerida vähemalt 4000 kortermaja, et vähendada elamute keskmist energiatarbimist 20 protsenti võrreldes kümnendi algusega. See ei too korteriühistutele kohustust oma maja kindlaks ajaks renoveerida, vaid tegu on riikliku eesmärgiga. Mitteeluhoonete puhul tuleb esmajärjekorras parandada kõige suurema energiakuluga hooneid, mis eeldab umbes viieaastase tasuvusajaga töid. Täpsem tegevusplaan saab paika riiklikus renoveerimiskavas, mis esitatakse Euroopa Komisjonile detsembriks.
„Renoveerimiskavas hindasime järgmiseks kümneks aastaks renoveerimistoetuste vajadust umbes miljardile eurole ning töötame selle nimel, et järjepidev iga-aastane rahastus tagada,” märkis Jaanisoo. “Hästi korda tehtud maja tähendab poole väiksemaid energiakulusid, paremat sisekliimat, turvalisemat kodu ja kõrgemat kinnisvara väärtust.“
Energiatõhususe nõuded lähtuvad ka edaspidi jätkuvalt sellest, et lahendused oleksid rahaliselt mõistlikud. Tuleb leida parim tasakaal ehitamiseks tehtava investeeringu ja hilisemate energiakulude vahel, arvestades hoone kasutusiga. Liginullenergiahoone asendub heitevaba hoone mõistega, mis tähendab muu hulgas, et uutesse ja renoveeritavatesse hoonetesse ei paigaldata enam fossiilkütuseid koha peal kasutavaid kütteseadmeid, näiteks õli või maagaasi kasutavaid katlaid. Olemasolevates hoonetes fossiilkütuste kasutamisele piiranguid ei seata.
Senisest rohkem arvestatakse hoone keskkonnamõju alates materjalide kaevandamisest kuni lammutusjäätmete kasutamiseni, mida näitab süsinikujalajälje arvutus. Nõuded rakenduvad etapiviisiliselt ainult uutele hoonetele, nagu ka teistes Euroopa Liidu riikides. Samal ajal annavad need Eesti ettevõtetele võimaluse arendada energiasäästlikke lahendusi ja tehnoloogiaid, millel on tugev ekspordipotentsiaal.
Tähelepanu pööratakse ka hoonete tehnosüsteemide targale juhtimisele. Päikeseenergialahenduste kasutamine laieneb seal, kus see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud. Uutel A-energiaklassiga hoonetel on see tavapraktika juba praegu. Kui päikesepaneelid omatarbimise katmiseks ära ei tasu või esinevad tehnilised takistused, ei pea neid paigaldama.
Energiamärgised muutuvad üle Euroopa Liidu ühtsemaks ja paremini võrreldavaks. Lisaks tuleb vabatahtlik renoveerimispass, mis aitab hoone omanikul kavandada, kuidas oma maja järk-järgult energiatõhusamaks muuta.
Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis ning Kliimaministeerium ootab sellele tagasisidet 28. septembrini.
