Programmi ülesehitamisel lähtuti põhimõttest, et keskkonnateemad on omavahel tihedalt seotud. Vaatamata sellele, et kliimamuutusi kiputakse lugema eraldiseisvaks valdkonnaks, on vähemalt Eesti puhul selle kõige suurem mõju just veele. Kliimamuutused mõjutavad vee keskmist temperatuuri, soolsust, ilmastikku ning ohtlike ainete sattumist veekogusse. Kõik see mõjutab omakorda otseselt nii inimesi, liike kui ka nende elupaiku.
"Eesti veekogudest on täna ligi 70 protsenti heas seisus, oleme selle tulemusega Euroopa parimate hulgas, kuid arenguruumi on veel. Meie eesmärk on 2015. aastaks jõuda selleni, et enamik meie veekogusid oleksid puhtad ja veerikkad. Selleks on kõigepealt vaja usaldusväärseid alusandmeid ja arusaama, mis ja kuidas meie keskkonna olukorda mõjutab. Just seda võimekust saame nüüd Norra riigi abiga oluliselt parandada," ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Norra suursaadik Lise Kleven Grevstadi sõnul on keskkonna ja kliimamuutustega seotud teemad valdkond, kus koostöö ja parimate tavade vahetamine Eesti ja Norra ekspertide vahel on äärmiselt vajalik. "Mõlemal riigil on pikk rannikujoon, mille äärde jäävad kõige tihedamalt asustatud piirkonnad. Sellest tulenevalt on sarnased ka kahe riigi väljakutsed, millega vastakuti seistakse. Euroopa Majanduspiirkonna toetusprogramm pakub head võimalust kogemuste vahetamiseks kliimamuutustega kohanemisel ning teistel keskkonna teemadel,” lisas suursaadik.
Programmi avakonverentsi esimese ettekande teeb ökoloog Mart Jüssi, kes räägib laiemalt veest meie ümber. Seejärel annavad Norra eksperdid ülevaate Norra veekogude majandamisest ning kliimamuutustega kohanemisest.
Veekaitse seostamisest veemajandusega, kliimast ja kliimamuutustest ning ökosüsteemi teenustest räägivad valdkondade tipptegijad Eestist. Pärastlõunal tutvustatakse "Integreeritud mere- ja siseveekogude korralduse" programmi laiemalt. Koostöö soodustamiseks on koha peal võimalik tutvuda ka konverentsil osalevate projektipartneritega Norrast ja Islandilt.
EMP toetuste veekogude korralduse programmi avatud taotlusvoorud kuulutatakse välja 2013. aasta teises pooles. Programmi juhib Keskkonnaministeerium.
Norra ja EMP toetuste programmide elluviimiseks sõlmiti 2011. aasta juunis Eesti Vabariigi, Norra Kuningriigi, Islandi Vabariigi ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel vastastikuse mõistmise memorandumid.
Toetuste eesmärk on aidata kaasa majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele Euroopas ning tugevdada riikidevahelisi suhteid. Projektide raames saab tegevusi ellu viia kuni 2016. aasta 30. aprillini.
Lisainfo:
Talis Tobreluts
Keskkonnaministeeriumi välisfinantseerimise osakonna peaspetsialist
626 2953; 5331 3172
[email protected]
Berit-Helena Lamp
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
626 2910, 5303 6253
[email protected]
(20.06.2013)
"Eesti veekogudest on täna ligi 70 protsenti heas seisus, oleme selle tulemusega Euroopa parimate hulgas, kuid arenguruumi on veel. Meie eesmärk on 2015. aastaks jõuda selleni, et enamik meie veekogusid oleksid puhtad ja veerikkad. Selleks on kõigepealt vaja usaldusväärseid alusandmeid ja arusaama, mis ja kuidas meie keskkonna olukorda mõjutab. Just seda võimekust saame nüüd Norra riigi abiga oluliselt parandada," ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Norra suursaadik Lise Kleven Grevstadi sõnul on keskkonna ja kliimamuutustega seotud teemad valdkond, kus koostöö ja parimate tavade vahetamine Eesti ja Norra ekspertide vahel on äärmiselt vajalik. "Mõlemal riigil on pikk rannikujoon, mille äärde jäävad kõige tihedamalt asustatud piirkonnad. Sellest tulenevalt on sarnased ka kahe riigi väljakutsed, millega vastakuti seistakse. Euroopa Majanduspiirkonna toetusprogramm pakub head võimalust kogemuste vahetamiseks kliimamuutustega kohanemisel ning teistel keskkonna teemadel,” lisas suursaadik.
Programmi avakonverentsi esimese ettekande teeb ökoloog Mart Jüssi, kes räägib laiemalt veest meie ümber. Seejärel annavad Norra eksperdid ülevaate Norra veekogude majandamisest ning kliimamuutustega kohanemisest.
Veekaitse seostamisest veemajandusega, kliimast ja kliimamuutustest ning ökosüsteemi teenustest räägivad valdkondade tipptegijad Eestist. Pärastlõunal tutvustatakse "Integreeritud mere- ja siseveekogude korralduse" programmi laiemalt. Koostöö soodustamiseks on koha peal võimalik tutvuda ka konverentsil osalevate projektipartneritega Norrast ja Islandilt.
EMP toetuste veekogude korralduse programmi avatud taotlusvoorud kuulutatakse välja 2013. aasta teises pooles. Programmi juhib Keskkonnaministeerium.
Norra ja EMP toetuste programmide elluviimiseks sõlmiti 2011. aasta juunis Eesti Vabariigi, Norra Kuningriigi, Islandi Vabariigi ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel vastastikuse mõistmise memorandumid.
Toetuste eesmärk on aidata kaasa majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele Euroopas ning tugevdada riikidevahelisi suhteid. Projektide raames saab tegevusi ellu viia kuni 2016. aasta 30. aprillini.
Lisainfo:
Talis Tobreluts
Keskkonnaministeeriumi välisfinantseerimise osakonna peaspetsialist
626 2953; 5331 3172
[email protected]
Berit-Helena Lamp
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
626 2910, 5303 6253
[email protected]
(20.06.2013)
