Et talvel oleks energia kättesaadav, peab Eesti vajalikuks fossiilkütuste impordist loobumist. Selleks on vaja kiiremini arendada taastuvenergiat, energia salvestamist ja võrguühendusi. Kriisideks aitavad valmistuda ka hajutatud energialahendused, varutoide, tarbimise juhtimine ja piisav tootmisvõimsus, mida saab vajaduse järgi kasutada. Eesti toetab Vene nafta impordi lõpetamist 2028. aastaks ning ootab ettepanekut lõpetada ka Vene tuumakütuse ja -tehnoloogia import.
Eesti toetab võrgutasude puhul ühiseid Euroopa põhimõtteid. Samas peab igal liikmesriigil olema võimalus arvestada oma elektrisüsteemi ja võrgukasutajate eripäraga. Võrgutasud peavad suunama võrku tõhusalt kasutama, kuid ei tohi takistada vajalikke võrguinvesteeringuid.
Eesti hinnangul tuleb pärast 2030. aastat energiatõhususe hindamisel vaadata enamat kui energiatarbimist. Arvestada tuleb ka seda, kui palju energiat majandus vajab ja milline on investeeringute mõju. Uusi puhtal energial põhinevaid tööstusinvesteeringuid ei tohi takistada üksnes seetõttu, et need suurendavad riigi energiatarbimist.
Eesti peab oluliseks lahendusi, mis ei eelista üht tehnoloogiat teisele ja annavad mõistliku kuluga hea tulemuse. Liikmesriikidele peab jääma paindlikkus elektri kasutamise, energia salvestamise, tarbimise juhtimise ja piiriüleste ühenduste arendamisel. Enne uute siduvate eesmärkide seadmist tuleb hinnata nende mõju elektrihindadele, võrguinvesteeringutele, energiajulgeolekule ja riikide võimalustele investeerida.
