„Euroopa Liidu riikides sattus 2019. aastal loodusesse pea 200 000 tonni väikseid plastiosakesi. See on võrdne enam kui 7000 veokikoormaga. Mikroplast saastab meie pinnast ja vett. Igal aastal sööme, joome ja hingame seeläbi sisse sadu tuhandeid väikseid plastiosakesi. Reostuse vähendamine aitab kaitsta nii meie tervist kui keskkonda,“ sõnas kliimaminister Kristen Michal.
Plastigraanulid on väikesed, ühtlase suurusega plastitükid, millest valmistatakse erinevaid plastist tooteid nagu pakendid või mööbel. Ainuüksi Euroopa Liidus toodeti 2021. aastal ligikaudu 57 miljonit tonni plastigraanuleid.
Graanulite tootmisest tuleneva keskkonnareostuse vältimiseks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku kehtestada Euroopa Liidus nn mikroplasti määrus, mis tegeleb plastigraanulite kao ärahoidmisega. Eesmärk on vähendada graanulikadu 54–74%.
Määrusega soovitakse kehtestada selged reeglid, kuidas Euroopa Liidus plastigraanuleid alates nende tootmisest kuni lõpptoodete valmimiseni käidelda tuleks. Reeglid seatakse kõigile ettevõtetele, kes aastas üle viie tonni graanuleid käitlevad ja vedajatele, sh neile, kes graanuleid kolmandatest riikidest Euroopa Liitu toovad.
Ettevõtetele ja vedajatele soovitakse kehtestada üldine graanulite kao ärahoidmise kohustus. Näiteks peaksid veoettevõtted tagama, et graanulid ei pääseks väljapoole transpordivahendeid, kasutades selleks sobivaid tehnilisi lahendusi. Samuti tagama, et näiteks kahveltõstukitel kasutatakse kaitsekatteid pakendi läbistamise ärahoidmiseks ning puhastama regulaarselt koormaruume ja mahuteid, et minimeerida väljapuistunud graanulite kadu. Kui kadu siiski tekib, tuleb see koheselt keskkonnast eemaldada.
Ettevõtted oleks kohustatud oma plastgraanulitega seotud tegevustest teavitama ametiasutusi, kes peavad looma sellekohase avaliku registri. Lisaks peaksid ettevõtted koostama riskihindamiskavasid ja koolitama oma töötajaid.
Eesti on üldise mikroplasti reostuse vähendamise plaaniga nõus ja kinnitas tänasel Vabariigi Valitsuse istungil enda seisukohad. Esialgsete ettepanekute kohaselt toetab Eesti ettevõtete vabadust valida endale sobivaimad vahendid graanulite kao ärahoidmiseks ja leevenduste säilitamist väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele.
Lisaks rõhutab Eesti oma ettepanekutes, et käitajatelt ja vedajatelt plastigraanulite käitamise või veoga seotud andmete kogumisel peab vältima liigset halduskoormust. Andmete kogumiseks vajalikud digitaalsed lahendused peavad olema Euroopa Liidu ülesed ja uute registrite loomise asemel tuleks ära kasutada juba olemasolevaid lahendusi.
Kui arutelude käigus tuleb jutuks meretranspordi lisamine määruse alla, siis leiab Eesti, et sellega peaks tegelema Rahvusvaheline Mereorganisatsioon.
Järgmise sammuna arutab seisukohti Riigikogu, misjärel jätkuvad läbirääkimised Euroopa Liidu tasandil. Uute nõuete vastuvõtmine võib jääda 2025. aastasse.
