Eesti ühines olulise merekaitse konventsiooniga

Eesti on nüüd koos Kanada, Taani, Norra, Lõuna-Aafrika ja Türgiga kuues riik, kes on selle konventsiooniga ühinenud. Konventsiooni jõustumiseks on vajalik 12 riigi liitumine. Teiseks jõustumise kriteeriumiks on, et meritsi vastu võetud ohtliku kauba kogus oleks ühinenud riikidel kokku vähemalt 40 miljonit tonni aastas. Näiteks Eesti võttis 2020. aastal meritsi vastu 66 000 tonni ohtlikke ja kahjulikke aineid. See kriteerium on seni ühinenud riikidega juba täidetud.

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisneri sõnul soovib Eesti võidelda kõikide meetmetega merereostuse vastu. „Riigid peavad hakkama reaalselt keskkonnakahjudega tegelema ning ka ettevõtted peavad andma oma panuse nii nagu seda tehakse naftafondides,“ rõhutas Reisner. „Loodan, et ka teised Läänemere riigid ühinevad peatselt konventsiooniga – nii saame kogu Läänemere piirkonnas seada paika kõrgetasemelise keskkonnakaitse nõuded,“ lisas ta.

Konventsiooniga asutatakse rahvusvaheline fond, mille eesmärk on hüvitada ohtlike ainete mereveol tekkinud kahjud juhul, kui omaniku kohustusliku kindlustusega määratud kaitse on ebapiisav või ei ole mingil põhjusel rakendatav. Konventsioon tagab Eestile ja tema kodanikele õiguse saada hüvitist kahjude eest, mis on põhjustatud laevadelt pärinevatest ohtlikest või kahjulikest ainetest.