Täna saab piduliku üritusega alguse Eesti eesistumine Läänemere kaitsele suunatud HELCOMi rahvusvahelises komisjonis. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on järgmise kahe aasta jooksul Läänemere-äärsete riikide tähelepanu eelkõige kolmel valdkonnal: saastamise ohjamisel, merealade planeerimisel ja kaitsealadel ning andmete usaldusväärsusel.
„Läänemeri on üks omapärane meri, sest tegu on väga aeglase veevahetusega ja vähesoolase merega, kus käib väga aktiivne mereliiklus. Aeglane veevahetus tähendab, et kõik, mis Läänemerre jõuab, jääb sinna pikaks ajaks,“ selgitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Sisuliselt on Läänemeri igasugusele saastamisele ja reostusele väga tundlik. Läänemerd ümbritseb üheksa riiki, selle vesikonda kuulub 14 riiki. Ükski riik eraldi pingutades ei saavuta märkimisväärseid tulemusi mere hoidmisel, kui teised jätkavad samaviisi. „Osa riike võivad ju kõigest hingest pingutada, kuid ilmselt jääb sellest väheks, kui kas või üks naaber otsustab, et tema jaoks pole mere tervis siiski nii oluline või et talle reeglid lihtsalt ei kehti. Seetõttu on rahvusvaheline koostöö võtmetähtsusega ning seda tööd on meil võimalus nüüd järgmise kahe aasta jooksul juhtida,“ kommenteeris keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Eesti võttis eesistuja rolli üle Taanilt.
Praeguseks juba ligi 40 aastat on HELCOM (Helsingi Komisjon) ühendanud riikide huvid ning üheskoos on tehtud olulisi samme me ühise mere kaitsmisel. „Eesti kavatseb me eesistumise jooksul keskenduda eelkõige kolmele valdkonnale: saastamise ohjamisele, merealade plaanimisele, korraldusele ja kaitsealadele ning andmete usaldusväärsusele,“ ütles minister.
Saastamise ohjamisest ei pääse ükski HELCOMi riik, sest see on üks olulisemaid valdkondi, mille reguleerimine aitab merd puhtana hoida. Tähtis on reoveepuhastite rajamine ja parandamine, samuti tuleb tähelepanu pöörata ohtlikele ainetele – kas lõpetada või vähendada kahjulike kemikaalide kasutamine, puhastada jõed jääkreostusest ning parandada meie reostustõrjevõimekust. Samuti oleme eesmärgiks seadnud, et kümne aasta pärast peab Läänemeres olema oluliselt vähem mereprügi võrreldes tänasega.
Läänemere hea seisundi saavutamiseks tuleb hoolega läbi analüüsida kus ja millises mahus milline tegevus meres on lubatud. „Kavatseme paika panna põhimõtted ja lähtekohad Läänemere ja selle rannikualade tervikmajandamiseks, vaatame üle kõik kaitsealad ja nende toimimise. Loodetavasti 2020. aastaks ei toeta Läänemere äärsed riigid enam ühtki sellist tegevust, mis merekeskkonnale halvasti mõjub,“ ütles keskkonnaminister.
Parimate otsuste tegemine eeldab täpseid ja usaldusväärseid andmeid. Seetõttu on Eesti eesistumise kolmas prioriteet parandada meie suutlikkust teavet kogude ja keskkonnaseisundit hinnata. Selle tähendab mereseiret ning andmete kättesaadavuse parandamist.
Minister sõnas, et tegemist jagub ning Eesti läheb eesistumisperioodile vastu lootusrikkalt. Viimase kümne aastaga on Eesti investeerinud 600 miljonit eurot Läänemere olukorra parandamisse ning selle tulemusedki on näha - vesi on puhtam, tagasi on merikotkad, hallhülged ja mitmed kalaliigid, kes on tundlikud vee kvaliteedile. „Kui meil on kindlameelsust teha õigeid asju ning teha neid ühiselt, tasub loodus meile selle eest kuhjaga,“ sõnas Pentus-Rosimannus.
(08.07.2014)
