„Kliimamuutustega kohanemine ei saa olla ainult ühe valdkonna või ministeeriumi ülesanne. Üleujutuste, kuumalainete ja teiste kliimariskidega tuleb arvestada seal, kus tehakse sisulisi otsuseid, näiteks taristu, tervise, põllumajanduse või ruumilise planeerimise valdkonnas. Kahjude ennetamine on üldjuhul mõistlikum, kui hiljem nende tagajärgedega tegelemine,“ ütles energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo.
Kliimakindluse raamistiku keskne osa on kavandatav Euroopa kliimakindluse seadus, mis loob liikmesriikidele ühised põhimõtted kliimariskide hindamiseks, kliimamuutustega kohanemise tegevuste kavandamiseks ning kliimakindluse arvestamiseks poliitikakujundamises ja otsustusprotsessides. Olulisel kohal on ka õiglase kliimakindluse põhimõte, mille järgi tuleb erilist tähelepanu pöörata inimestele, piirkondadele ja kogukondadele, kes on kliimamuutuste mõjude suhtes kõige haavatavamad.
Eesti toetab suunda, et kliimariskide juhtimine oleks iga haavatava valdkonna tavapärase otsustusprotsessi osa. Sama põhimõte on kavandatud ka Eesti kliimakindla majanduse seaduse eelnõusse. Samuti on Eestil plaanis muuta kliimariskide hindamine regulaarseks, et riigil, kohalikel omavalitsustel ja teistel otsustajatel oleksid ajakohased andmed kliimakahjude ennetamiseks.
Euroopa Komisjoni raamistik sätestab regulaarsemad ja põhjalikumad kliimariskide hinnangud, selgema vastutuse kliimariskide juhtimise eest ning liikmesriikide kliimakindluse strateegilised kavad. Laiem eesmärk on liikuda kliimakahjudele reageerimiselt nende ennetamisele ja tulevaste kliimatingimustega arvestamisele. Komisjoni senine avalik info rõhutab samuti terviklikumat ja sidusamat lähenemist kliimamuutustega kohanemisele ja valmisolekule.
Tutvu raamistikuga siin: Climate Resilience Framework
