Keskkonnaministeerium soovib korrastada põlevkivitööstuse jääkreostusega rikutud Kiviõli kraavi 1,3 km ulatuses ja Erra jõe 2,7 km pikkuse lõigu. Töö käigus tuleb Keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektijuhi Raimo Jaaksoo sõnul Erra jõe sängist ja kallastelt eemaldada ligi 23 500 m3 reostunud pinnast, mis on vette sattunud eelmise sajandi kahekümnendatest kuni kaheksakümnendate aastateni, mil tegutses Kiviõli põlevkivitehas. “Reostunud pinnasest kolmandiku moodustab põhja ladestunud pigi, mis ulatub kohati poole meetri sügavusele. Reostus ise on aga levinud kaugemalegi – hinnanguliselt kuni 1,4 meetri sügavusele,” tõdes Jaaksoo.
Riigihanke tulemusena tööde teostajaks valitud Kaurits OÜ on Nordeconi kontserni kuuluv ettevõte, kel on lisaks sadama-, taristu- ning teedeehituse projektidele kogemus ka jääkreostuse ohutustamisega. “Kaurits osales Eesti kõige saastatuma veekogu – Kroodi oja – reostuse ohutustamisel,” rääkis Jaaksoo. “Maardu järvest Muuga lahte voolanud 5,2-kilomeetrine oja sisaldas ohtlikke aineid alates naftajääkidest ning lõpetades tsingi-, vase- ja nikliühenditega. Lisaks olid oja kaldad reostunud arseeni sisaldavate tootmisjäätmetega.” Kroodi oja puhastamine lõpetati 2021. aastal.
Erra jõe ja Kiviõli kraavi puhastamiseks on eelnevalt läbi viidud reostusuuringud, keskkonnamõju hindamine ja koostatud reosuse ohutuks tegemise eelprojekt. Järgmine samm on tööprojekti koostamine, mille järel algavad puhastustööd. “Kõiki faktoreid, kaasa arvatud ilmastikku arvesse võttes saame puhastustöödega kõige varem alustada selle aasta sügisel, kuid võib juhtuda ka see, et saame pinnast kaevama hakata järgmisel kevadel,” selgitas Jaaksoo.
Ühtlasi selgitas Keskkonnaministeerium välja sama projekti omanikujärelevalve teenuse hanke võitja. Kolme osaleja seast tegi sobivaima pakkumise AS Infragate Eesti.
Erra jõe puhastamine on Ida-Virumaa veekogude puhastamise järgmine etapp. Keskkonnaministeeriumil on lõppemas analoogne projekt Purtse jõe valgalal. 2018. aastal alguse saanud projektis on praeguseks tööd reostuspaikades lõpetatud. Raimo Jaaksoo hinnangul andis Purtse projekt ainulaadse kogemuse, kuidas voolavast veekogust reostus välja kaevata. “Tegevuskava on Erra jõe ja Kiviõli kraavi puhul sarnane: esimeses järgus eemaldatakse reostunud pinnas ja pigi. Pärast seda tasandatakse jõesängi nõlvad, tehakse heakorratöid ning taastatakse looduslik ilme ja jõelised elupaigad,” kirjeldas Jaaksoo. Väljakaevatud reostunud pinnas toimetatakse Viru Keemia Grupp poolkoksi prügilassse.
Erra jõe ohutustamise projekti lõpptähtaeg on 1. oktoober 2023. Projekti rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Ühtekuuluvusfondist ning 15% ulatuses SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammist ja riigieelarvest. Erra jõe puhastööde esimene etapp viiakse ellu veevaldkonna integreeritud projekti LIFE IP Clean-EST raames. Esimese etapi tööde projekteerimis- ja ehitustööde leping on sõlmitud 2020. aasta septembris ning valminud on ehitusprojekt.
Sarnaselt Purtse jõe valgalale sai Erra jõe laiaulatuslikum reostamine alguse 1920-ndate aastate algusest, kui põlevkiviõlitehase tootmisjäägid juhiti jõkke. Selline tegevus jätkus kogu Nõukogude Liidu eksisteerimise aja. See on põhjus, miks Erra jõe põhjasetted on reostunud põlevkiviõli tootmise jääkidega. Kallastel on ka suured tahkestunud bituumenilaadsete jääkide väljad ehk niinimetatud pigiväljad.
Joonis: Erra jõe puhastustööde etapid
