Gov4Water aitab parandada veemajanduse korraldamist ja planeerimist muutuvas kliimas. Projekti on vaja, sest üleujutused, põud ja muutused vee kvaliteedis puudutavad inimeste kodusid, ettevõtteid, põllumajandust ning loodust. Tugeva vihmaga kiiresti katustelt ja tänavatelt torustikku jõudev vesi võib süsteemi üle koormata. Vee kohapeal hoidmine ja sobivalt puhastatud vee kasutamine võimaldavad vähendada äravoolu ning säästa joogivett.
Esimesel päeval tutvustasid kõik kaheksa partnerit aprillist septembrini 2026 tehtud tööd ja seda, kuidas teiste piirkondade kogemusi kodustes veemajanduskavades, toetusmeetmetes ja töökorralduses kasutada. Perugia ülikooli veebilansi ettekanne näitas, miks tuleb otsustes arvestada nii vee hulga, selle kasutamise kui ka hooajaliste ja kohalike erinevustega. Arutelus käsitleti ka ökosüsteemide veevajadust.
Viimsi ja Tallinna näited tõid arutelu linnaruumi
8. oktoobri hommikul tutvuti Viimsi sademevee kogumise, puhastamise ja taaskasutuse lahendustega. Haabneeme purskkaevuväljakul kasutatakse purskkaevus puhastatud sademevett. Ligikaudu 460 kuupmeetrit mahutav tiik ja juhitav väljavool aitavad vihmavett kinni pidada ning selle voolu reguleerida. Näide ühendab vee säästmise avaliku ruumi kujundamisega.
Pärastlõunal külastati Tallinnas esmalt Veerenni parki, seejärel Tondimõisa parki ja Lahepea sademevee settetiiki. Tondimõisa projekt näitas, kuidas sademevee puhastamist ja kinnihoidmist saab ühendada pargiga. Lahepea tiik Stroomi ranna lähedal mahutab ligikaudu 3640 kuupmeetrit vett ning aeglustab ja puhastab äravoolu enne selle jõudmist Läänemerre.
Veerenni pargis juhtis Kliimaministeeriumi esindaja René Reisner tähelepanu ka kasutamata võimalustele. Tema hinnangul on park maastikuarhitektuuriliselt õnnestunud ja loob meeldiva elukeskkonna, kuid selle kujundamisel jäi hüdroloogiline toimimine läbi mõtlemata. Park võiks koguda, hoida ja puhastada ümbruskonna vihmavett ning kasutada seda näiteks kastmiseks, tänavate puhastamiseks või pargis asuvas kogukonnaaias.
Reisner rõhutas vajadust kaasata haljasalade kavandamisse juba alguses hüdroloogia ning ökosüsteemide toimimise ja hoolduse eksperdid. Nii saab pargi ilu siduda toimiva veemajandusega. Samamoodi vajab maja lisaks heale väljanägemisele vee-, elektri-, kütte- ja jahutussüsteeme ning nende projekteerimiseks eri valdkondade teadmisi.
Õpitut tuleb kasutada kohalikes otsustes
Tallinna aruteludes tõusis esile vajadus määrata selgelt lahenduste eest vastutajad, kavandada hooldus ja rahastamine ning kaasata elanikud ja maakasutajad. Teiste piirkondade lahendusi tuleb kohandada kohalike olude järgi. Partnerite järgmine ülesanne on täpsustada, milliseid muudatusi õpitu nende veemajanduskavades ja töökorralduses toetab ning kuidas tulemusi jälgida.
Eestis soovib Kliimaministeerium kasutada projekti õppetunde Lääne-Eesti vesikonna 2028–2033 veemajanduskava ettevalmistamisel. Tähelepanu on vee kinnihoidmisel, veekvaliteedil ning sellel, kuidas teha vee- ja kliimaandmed kohalikele otsustajatele arusaadavaks ja kasulikuks. Konkreetsed ettepanekud vajavad edasist täpsustamist ja osapooltega läbiarutamist.
Gov4Wateri projekt
Gov4Water ehk „Arukas, tõhus ja kohanev veeressursside majandamine“ kestab 1. aprillist 2024 kuni 30. juunini 2028. Projekti kogumaksumus on 1 834 280 eurot ja seda kaasrahastab Euroopa Liit Interreg Europe programmi kaudu. Kaheksa partnerit seitsmest riigist vahetavad kogemusi, et parandada veemajanduse juhtimist, andmete kasutamist ja kliimamuutustega arvestamist.
Projekti juhib Umbria jäätmete ja vee agentuur AURI Itaaliast. Partnerid on Murcia piirkonna veedirektoraat Hispaaniast, Kliimaministeerium Eestist, Łódzkie piirkond Poolast, Vas maakonna valitsusasutus Ungarist, Lääne-Flandria provints Belgiast ning Loire-Bretagne’i veeagentuur ja Pôle Aquanova Prantsusmaalt.
Lisainfo projekti kohta: https://kliimaministeerium.ee/interreg-europe-gov4water
