„Viimsi joogivesi oli alles paar aastat tagasi selline, mida siinsed elanikud hea meelega juua ei tahtnud. Praeguseks ei pea enam joogivee poest ostmisele raha kulutama, sest kraanivesi on puhas ja hea kvaliteediga,“ rääkis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. „Ajast ja arust torustik on uueks saanud, kokku läks vahetamisele või renoveerimisele üle 30 km joogivee torusid - kui uueks saanud Viimsi joogivee torud ritta seada, oleks algus Viimsi mõisa juures ja ots Tallinnas, Pääsküla kõige kaugemas otsas.“
„Tööde tulemusena väheneb reovee pinnasesse imbumine ning võimalus, et see jõuab põhjavette ja merre. Kanalisatsioonitorustikesse imbuva sademe- ja pinnasevee koguse vähenemine hoiab kokku ka reovee puhastamiseks kuluvaid ressursse ning väiksemad joogiveelekked tähendavad, et põhjavett tuleb välja pumbata senisest väiksemas mahus,“ loetles projekti keskkonnakasu KIKi juhatuse liige Andrus Kimber.
AS Viimsi Vesi nõukogu esimees Meelis Saluneeme sõnul olid projekti peamisteks eesmärkideks asulareovee puhastamise direktiivi nõuete täitmine Viimsi vallas ja 4600 vallaelanikule nõuetekohase kvaliteediga joogivee tagamine. Ühtlasi tagas projekt 2300 viimsilasele võimaluse liituda ühiskanalisatsiooniga. „Olemasolevate torustike olukord vajas parandamist. Torustike halvale seisundile viitasid joogiveetorustike lekked ning kanalisatsioonitorustikesse sattuv liigvesi, mistõttu tuli torustikud ümber ehitada,“ selgitas Saluneem.
Suuremahuliste tööde käigus rajati kogu Viimsi mandriosa nõuetekohase ja kvaliteetse joogiveega varustav veetöötlusjaam ning täiendavalt ehitati 16,9 km ja rekonstrueeriti 15,6 km joogiveetorustikke. Lisaks rajati 30 km kanalisatsioonitorustikke ning ehitati 14 ja rekonstrueeriti 2 reoveepumplat. Töid teostati Viimsi ja Haabneeme alevikus, aga ka Lubja, Leppneeme, Randvere, Metsakasti, Tammneeme, Püünsi ja Muuga külades. Ühes torustike rajamisega taastati üleskaevatud teed ning ümbritsev haljastus
AS Viimsi Vesi juhatuse liikme Raimo Tanni hinnangul on palju küll tehtud, aga tööd pole kaugeltki lõppenud. „Kuigi oleme väga suure osa veemajandusest korrastanud - rajanud uusi trasse, välja vahetanud torustikke ja ehitanud veepuhastusjaama - on vajalik läbi viia ka projekti neljas etapp. Selleks on Muuga reoveepuhasti renoveerimine,“ selgitas Tann. Tema sõnul plaanid rahapuuduse taha ei jää, sest käesoleva aasta märtsis otsustas volikogu garanteerida ka 2014. ja 2015. aasta valla eelarvest järgneva projekti omafinantseeringu, kokku 2,9 miljonit eurot.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi veekorralduse II etapp“ kogumaksumus oli 14 miljonit eurot, millest ligikaudu 77 protsenti ehk 11 miljonit eurot moodustas Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi kaasrahastus. Omaosaluse tasusid Viimsi vald ja AS Viimsi Vesi.
Viimsi veekorralduse projekt algas 2004. aastal. Tänaseks on lõppenud I ja II, kuid III etapp jäi rahastuseta. Viimsi veemajandusse investeeritud kokku ligikaudu 29,3 miljonit eurot, millest 22 miljonit on kaasrahastatud Ühtekuuluvusfondist. Viimsi vald ja AS Viimsi Vesi on omaosalusena panustanud kokku 7,3 miljonit eurot. Neljanda etapi taotluse rahuldamise otsus kinnitati juunis 2013 ning tööd peavad olema valmis augustis 2015.
Projekti „Viimsi veekorraldus II etapp“ ametlik lõpetamine toimub 28. augustil kell 19.00 Viimsi Peokeskuses aadressil Pargi tee 12, Viimsi alevik. Sündmusel esineb Mikk Tammepõllu duo. Oodatud on rahandusministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Viimsi vallavalitsuse, naaberomavalitsuste ja naaber vee-ettevõtete esindajad.
Perioodil 2007-2013 on KIK Ühtekuuluvusfondi vahenditest toetanud 86 veeinfrastruktuuri projekti üle Eesti kogusummas ligi 464 miljonit eurot. Selle tulemusena luuakse elanikele võimalus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning saada endale nõuetele vastav joogivesi.
Lisainfo:
Talis Tobreluts
Keskkonnaministeeriumi välisfinantseerimise osakonna peaspetsialist
626 2953
[email protected]
Berit-Helena Lamp
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
626 2910, 53036253
[email protected].
(28.08.2013)
„Tööde tulemusena väheneb reovee pinnasesse imbumine ning võimalus, et see jõuab põhjavette ja merre. Kanalisatsioonitorustikesse imbuva sademe- ja pinnasevee koguse vähenemine hoiab kokku ka reovee puhastamiseks kuluvaid ressursse ning väiksemad joogiveelekked tähendavad, et põhjavett tuleb välja pumbata senisest väiksemas mahus,“ loetles projekti keskkonnakasu KIKi juhatuse liige Andrus Kimber.
AS Viimsi Vesi nõukogu esimees Meelis Saluneeme sõnul olid projekti peamisteks eesmärkideks asulareovee puhastamise direktiivi nõuete täitmine Viimsi vallas ja 4600 vallaelanikule nõuetekohase kvaliteediga joogivee tagamine. Ühtlasi tagas projekt 2300 viimsilasele võimaluse liituda ühiskanalisatsiooniga. „Olemasolevate torustike olukord vajas parandamist. Torustike halvale seisundile viitasid joogiveetorustike lekked ning kanalisatsioonitorustikesse sattuv liigvesi, mistõttu tuli torustikud ümber ehitada,“ selgitas Saluneem.
Suuremahuliste tööde käigus rajati kogu Viimsi mandriosa nõuetekohase ja kvaliteetse joogiveega varustav veetöötlusjaam ning täiendavalt ehitati 16,9 km ja rekonstrueeriti 15,6 km joogiveetorustikke. Lisaks rajati 30 km kanalisatsioonitorustikke ning ehitati 14 ja rekonstrueeriti 2 reoveepumplat. Töid teostati Viimsi ja Haabneeme alevikus, aga ka Lubja, Leppneeme, Randvere, Metsakasti, Tammneeme, Püünsi ja Muuga külades. Ühes torustike rajamisega taastati üleskaevatud teed ning ümbritsev haljastus
AS Viimsi Vesi juhatuse liikme Raimo Tanni hinnangul on palju küll tehtud, aga tööd pole kaugeltki lõppenud. „Kuigi oleme väga suure osa veemajandusest korrastanud - rajanud uusi trasse, välja vahetanud torustikke ja ehitanud veepuhastusjaama - on vajalik läbi viia ka projekti neljas etapp. Selleks on Muuga reoveepuhasti renoveerimine,“ selgitas Tann. Tema sõnul plaanid rahapuuduse taha ei jää, sest käesoleva aasta märtsis otsustas volikogu garanteerida ka 2014. ja 2015. aasta valla eelarvest järgneva projekti omafinantseeringu, kokku 2,9 miljonit eurot.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi veekorralduse II etapp“ kogumaksumus oli 14 miljonit eurot, millest ligikaudu 77 protsenti ehk 11 miljonit eurot moodustas Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi kaasrahastus. Omaosaluse tasusid Viimsi vald ja AS Viimsi Vesi.
Viimsi veekorralduse projekt algas 2004. aastal. Tänaseks on lõppenud I ja II, kuid III etapp jäi rahastuseta. Viimsi veemajandusse investeeritud kokku ligikaudu 29,3 miljonit eurot, millest 22 miljonit on kaasrahastatud Ühtekuuluvusfondist. Viimsi vald ja AS Viimsi Vesi on omaosalusena panustanud kokku 7,3 miljonit eurot. Neljanda etapi taotluse rahuldamise otsus kinnitati juunis 2013 ning tööd peavad olema valmis augustis 2015.
Projekti „Viimsi veekorraldus II etapp“ ametlik lõpetamine toimub 28. augustil kell 19.00 Viimsi Peokeskuses aadressil Pargi tee 12, Viimsi alevik. Sündmusel esineb Mikk Tammepõllu duo. Oodatud on rahandusministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Viimsi vallavalitsuse, naaberomavalitsuste ja naaber vee-ettevõtete esindajad.
Perioodil 2007-2013 on KIK Ühtekuuluvusfondi vahenditest toetanud 86 veeinfrastruktuuri projekti üle Eesti kogusummas ligi 464 miljonit eurot. Selle tulemusena luuakse elanikele võimalus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning saada endale nõuetele vastav joogivesi.
Lisainfo:
Talis Tobreluts
Keskkonnaministeeriumi välisfinantseerimise osakonna peaspetsialist
626 2953
[email protected]
Berit-Helena Lamp
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
626 2910, 53036253
[email protected].
(28.08.2013)
