Keskkonnavaldkonna arengukava ehk KEVADe koostamise avasündmuse peaesineja Taani futuroloog Carsten Beck'i sõnul ootab meid põhjala riikidesse migreerumine, majanduskasv ning eriliselt oluliseks saab polariseerituse vähendamine ja kogukonna hüvanguks suunatud lahendused.
Futuroloogi fotod ja ettekande slaidid
https://drive.google.com/drive/folders/17hV1IJK01ym2VHP_QMifx9Agd2BshQJh?usp=sharing
Fotod sündmuselt (Autor Gerli Tooming)
https://drive.google.com/drive/folders/11HauxNji01m7O64ZM7TTEYCTkiRcXjs9
“Kasvab tarbimine, samuti kõik tehnoloogilised arengud, mis on suunatud inimese igapäevaelu lihtsustamiseks – rendiautodest vahendusäppideni välja. Asjade omamisest liigume pigem ühiskasutamisesse ning kogukonniti ollakse tihedamalt seotud. Ka muutub kõik tervisega seonduv ainult olulisemaks,” tutvustas 30 aastat tulevikutrende analüüsinud Taani futuroloog Carsten Beck keskkonnavaldkonna arengukava koostamise avasündmusel. Tema hinnangul on jätkusuutlikkus ja kliimateemad tuleviku agendade eesotsas.
Futuroloogi sõnul tõuseb meie regioonis ka migreerumine. “Iga riik, ettevõte, inimene ja kodu on kliimamuutuste osas praegu eraldi. On vaja ühiseid eesmärke ja ühendumise kohti. Taani ja Eesti on mõlemad väikesed riigid, meie ei saa kliimamuutustes kõige tugevamalt pihta. Kuid meil on võimalus välja töötada ja jagada teadmisi lahendusteks. Kui teisi ootavad karmimad tagajärjed ja inimesed on sunnitud oma kodudest lahkuma, mõjutab see nii eestlasi kui taanlasi, sest tullakse ka meie juurde. Meie majandused on väikesed ja peame mõtlema ette, mismoodi ühiskonnana hakkama saame,” jagas Carsten Beck soovituseks.
Becki sõnul on megatrend midagi sellist, mis mõjutab aastakümned kõiki Eesti ettevõtteid, ühiskonda ja inimesi. Järgmisel 20-30 aastal väheneb küll nafta osakaal, kuid kuskile ei kao näiteks kivisöetööstus, sest uusi süsteeme alles arendatakse. “Arvan, et insenerid päästavad maailma. Kui on hirm ja lahendusi pole, siis see on ohtlik. Näiteks Greta pani kliimateemad küll kaardile, ent sisu on juurde vaja. Nüüd on aeg konstrueerida lahendusi,” rõhutas futuroloog.
Kuigi tuleviku suhtes on ta kindlasti optimist, leidub kohti, mis tallegi ette teadmata: “Rahvusvahelise koostöö osas olen tõesti täna kergelt skeptiline puhtalt seepärast, et peame ületama polariseerituse.” Becki sõnul on vasaku ja parema vaate esindajad nõus ainult ühes - hoiame teineteisest eemale. “Probleem on kindlasti ühtsete kokkulepete vähesus. Maailmas on näiteks nii regionaalsed, riigisisesed kui soovituslikud meetmed süsiniku heite vähendamiseks. Meil on vaja üheselt mõistetavaid ja ühiseid eesmärke,” arvas ta.
“Kliima teemades pole meil muud võimalust - peame koostööd tegema. Kliima ja maailm on meil ühised, midagi pole teha. Seetõttu on rahvusvahelise koostöö taastamine kriitiliselt oluline. Vot see koht on mulle endale küll veidi hirmutav,” tunnistab futuroloog naljatledes.
Beck toob välja, et ühiskonnas leidub enamasti kolme sorti reaktsiooni tuleviku suhtes: “Esiteks on inimesed, kes on orienteeritud minevikule, nemad tahavad stabiilsust ja turvalisust, elada nagu varasemalt on olnud. Nende jaoks on oluline näidata, et edasi saaks olla samuti turvaline ja stabiilne peame muutma oma käitumist jätkusuutlikumaks. Teiseks on olevikule suunatud inimesed, nad ei karda ei minevikku ega tulevikku ning nende kaasamiseks on vaja näidata neile erisuguseid olevikke. Ja kolmandaks on need inimesed, kes vaatavad tulevikku. Nemad jälgivad trende, tahavad kaasa rääkida, olla osa muutustest. Neile on frustreeriv, kui neid ei kaasata ja midagi muuta ei saa.” Ta soovitas Keskkonnaministeeriumile parima tulemuse jaoks kõik need tüübid kindlasti arengukavasse kaasata.
Kopenhageni Tuleviku Uuringute Instituut (Copenhagen Institute for Futures Studies) on 1969. aastal loodud mittetulundusühing, millele pani aluse kunagine Taani rahandusminister ja OECD peasekretär Thorkil Kristensen. Instituudi eesmärk on jälgida ja kokku tuua maailma mõjutavaid trende, et mõjutada positiivseid muutusi.
KEVAD ehk keskkonnavaldkonna arengukava on Keskkonnaministeeriumi algatatud strateegiline arengudokument sihiga luua ühtsed suunised meie looduskeskkonna hoidmiseks ning töötada välja selleks vajalikud meetmed ja tegevused.
Carsten Beck vastab meeleldi ka Eesti meedia küsimustele, soovi korral kirjuta talle
[email protected].
