Keskkonnaministeerium paneb pikkade pühade saabudes südamele, et jaanilõke tuleb teha puhtast puidumaterjalist, mitte jäätmetest. Jäätmete põletamine lõkkes kahjustab nii keskkonda kui ka inimese tervist. Jäätmetest vabanemiseks tuleb kasutada jäätmete kogumissüsteeme, sh jäätmejaamu.
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõuniku Kaili Kuuse sõnul on eestlaste teadlikkus küll aasta-aastalt paranemas, kuid endiselt võib Eestis näha tumeda tossuga põlevaid lõkkeid. „Jäätmetest kiirelt vabanemiseks tundub jaanilõke küll kõige sobivam koht olevat, kuid tegelikult rikub säärane prügilõke meie tervist ja ümbritsevat keskkonda,“ ütles Kuusk. Ta lisas, et jaanilõketes tohib põletada vaid töötlemata ja immutamata puitu või kiletamata pappi ja paberit. Viimastki soovitaks pigem tulehakatuseks kasutada, sest paberit ning pappi on võimalik ringlusse võtta.
„Lõkke põlemistemperatuur ei ole piisavalt kõrge, et kõik ohtlikud osakesed ära häviksid, mistõttu ei tohi jäätmeid lõkkesse panna,“ toonitas Kuusk. „Lõkkes toimub mittetäielik põlemine ning selle tagajärjel kattub lõkke ümbrus ohtlike saasteainetega, mida tuul kannab ka kaugemale.“ Jäätmepõletusel on oma koht jäätmekäitluses, kuid seda spetsiaalsetes kaasaegsetes tehastes, kus kõik keskkonnaalased ohud on välditud.
Prügilõkete kahjulikkuse kohta loe rohkem www.lõke.ee, kus leiab juhiseid ohutu lõkke tegemise ning ka jäätmete sortimise kohta.
