Keskkonnaministeeriumi läbi viidud jäätmekoolitusel osales 50 väärikate ülikooli liiget. Poolteist tundi kestnud arutelu käigus tuletati meelde liigiti kogumise põhitõed ning kõik said esitada küsimusi, mis neid jäätmete puhul vaevanud on. Enim praktilist nõu läks vaja pakendite teemal – kuulajad küsisid, kuidas ikkagi neid silte, kleepse ja muid materjale üksteisest eraldama peab ning miks ometi need pakendid nii keeruliseks tehakse?!
Koolituse kõneleja, Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais selgitas, mida teha mitmest materjalist koosnevate nurjatute pakenditega. Tema sõnul ei tasu liigselt oma pead pakendite eri osade eraldamisega vaevata, sest nende puhul kehtib tootjavastutuse põhimõte. „Igava termini taga peitub kasulik teadmine, et pakendite kokkukorjamise eest vastutab neid tootnud ettevõte. Seega on igaühe asi meist ostetud topsid-karbid pakendikonteinerisse toimetada, aga tootjad peavad tegutsema selle nimel, et neist kasutatud pakenditest ka midagi uut saaks valmistada.”
Positiivset üllatust tekitas kuulajates aga info, et katki läinud väiketehnika pärast ei pea võtma ette eraldi sõitu jäätmejaama. Rikki läinud miksri, rösteri või muu elektroonika, mille küljepikkus on kuni 25 cm, peavad tasuta vastu võtma kõik suuremad tehnikapoed isegi siis, kui uut asemele ei osteta.
Soomlaisi sõnul olid valgalased jäätmete liigiti kogumise süsteemiga üsna hästi kursis. „Seda, et biojäätmed rikuvad võimaluse olmeprügi materjalist uusi asju teha, teati Valgas hästi. Selgus, et siin on ka väga tublid kompostijad – väärtuslikku viljakat mulda osatakse oma koduaia tarbeks ise teha,” kiitis Soomlais. „Enim valmistabki rõõmu, et neil pole ainult teadmised, vaid nad on ka ise väga tublid tegutsejad!”
Üheskoos arutleti ka selle üle, kuidas nügida keskkonnasõbralikkuse poole ka naabreid ja lapsi. Kaasa võttis aga igaüks teadmise, et meie kõigi panus on keskkonna säästmise nimel äärmiselt oluline!
