WetEST projekti esindasid Keskkonnaametist Elina Leiner ja Elina Orav ning Kliimaministeeriumist Mari Sepp. LIFE CleanEST projekti esindasid Siret Valge ja Annika Mikomägi.
Mõningad mõtted, mida kaasa võeti:
- Euroopa kogemused näitavad, et paljud jõed on aastakümnete jooksul tugevalt muudetud – sirgendatud, paisutatud, paigaldatud rändetakistustega või reostatud. Seetõttu otsitakse üha enam lahendusi, mis aitaksid taastada looduslikku tasakaalu ja muuta maastikud taas elujõulisteks.
- Jõgedele tuleb anda tagasi nende ruum. See tähendab, et vee liikumist ei peaks kontrollima, vaid tuleb töötada koos loodusega.
- Eesmärk ei ole pelgalt jõgesid taastada, vaid luua elavaid, toimivaid ökosüsteemidega maastikke.
- Samas ei ole olemas ühte ideaalset lahendust – oluline on aus dialoog teaduse, poliitika ja kogukondade vahel ning kompromisside leidmine.
- Jõgede taastamine ei ole ainult tehniline töö – see eeldab varajast ja läbipaistvat kaasamist.
- Jõgede taastamisel on ühe meetodina suur roll kobrastel – tammide tagajärjel moodustab jõgi uusi harusid ja aitab üleujutusi leevendada. Nii soovitakse jõge taastada täiesti looduslikul moel!
- Riikide kogemus ütleb, et jõgede taastamisel, kui on vaja maaomanike maad kasutada, toimib paremini maade ostmine, kui kompenseerimine.
- Tihti soovitakse kiireid lahendusi, sest muidu ei tunneta kogukond kasu. Seega tuleks leida tervikust osa, mis annab tulemuse kiiremini.
- Paisud on endiselt Euroopas suur probleem, näiteks Tšehhis on takistustena arvestatavaid paise 47 000.
- Prantsusmaa on eesrindlik looduspõhiste lahenduste tegija.
- Belgias ei ole enam ühtegi jõge, mille veerežiimi ei oleks inimene sekkunud.
- WetESTi projektis praktiseerime tervendamisele valgalapõhist terviklikku lähenemist, ka teiste riikide praktika liigub samas suunas.
