Rohereformi tegevuskava sisustab reformi täpsemate tegevustega perioodil 2023-2025. Tegevuskava vajas prioriseerimist, sest seni koosnes see enam kui 200 tegevusest, mille seiramine oleks olnud liialt ressursimahukas. Samuti aitab prioriseeritud tegevuskava paremini fookust hoida.
Rohereformil on kolm eesmärki:
-
Negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine
-
Kaasaegse ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamine
-
Konkurentsivõimelise ja keskkonnahoidliku ettevõtluse arendamisele kaasa aitamine
Eesmärke saavutatakse läbi 10 valdkonna. 2024. aastal on rohereformi käigus plaanis näiteks:
-
Kliimaseaduse koostamine
-
Jäätmereform
-
Väikeelamute ja korterelamute rekonstrueerimise meetmed
-
Looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muudatused
-
Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondade toetus
Kogu rohereformi tegevuskavaga saab tutvuda siin (link).
Lisaks toimus ministritevaheline arutelu kliimaseaduse seniste tulemuste osas. “Kõik valdkondlikud töörühmad on töö praeguseks lõpetanud. Kogutud sisendit analüüsib edasi ka õigustöörühm, kelle töö peagi algab. Paralleelselt toimub Arvamusrännak, kus iga eestimaalane saab samuti kaasa rääkida. Loodame eelnõu avaliku konsultatsiooni küpseks saada maikuu keskpaigaks,” selgitas Rohereformi eestvedav asekantsler Kristi Klaas.
Viimase punktina räägiti riigiasutuste kasvuhoonegaaside ja keskkonnajalajälje hindamisest. On kokku lepitud, et kõik ministeeriumid hindavad 2024. aasta jooksul oma jalajälje ja allasutused 2025. aasta jooksul. Selleks on kohandatud kasvuhoonegaaside jalajälje hindamise mudel ning tehtud mudel kasvuhoonegaaside jalajälje hindamiseks.
Rohereformi juhtkomisjoni kuuluvad Kristen Michal (esimees), Mart Võrklaev, Riina Sikkut, Kristina Kallas, Tiit Riisalo ja Madis Kallas. Järgmine rohereformi juhtkomisjoni istung toimub mais.
