ÜRO veekonventsioon, mis sai alguse 1992. aastal Helsingis, on 30 aasta jooksul aidanud tublisti kaasa piirivete kasutuse ja kaitse korraldamisel. Piirivete majandamiseks koostatud ühised seirekavad ja veemajanduse programmid on toeks olnud tõhusate veemajandusabinõude elluviimisel.
Piiriüleste ühisprojektide tulemusena on mitmete suurte vesikondade vee kvaliteet märkimisväärselt paranenud. Näiteks Doonau vesikonnas on jõgede elustik taastumas. Samuti on tänu riikide ühistele pingutustele Atlandi lõhe naasnud Reini jõkke ning tuura kaitstakse nüüd kõigis Doonau äärsetes riikides.
ÜRO veekonventsiooni tööd ja bürood juhib sel ning järgmisel kahel aastal Keskkonnaministeeriumi piirivete erisaadik Harry Liiv.
„Maailmas on 286 riigipiiri ületavat jõge, mida jagab omavahel kokku 153 riiki. Praegu on konventsioonis 46 osalist ehk suur osa nendest riikidest ei ole veel veekonventsiooniga ühinenud. Eesti on eesistujana võtnud ambitsioonika eesmärgi, et konventsioon laieneks globaalselt,“ lausus Liiv.
Aastapäevakonverentsi korraldab Eesti keskkonnaministeerium koos Soome ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoniga.
Veekonventsioon ehk piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon aitab edendada koostööd piiriüleste pinna- ja põhjavete vallas ning tugevdada piirivete kaitset ja säästvat majandamist.
Konverents algab kell 9:30 ja lõpeb kell 17:30. Ajakirjanikud on oodatud osalema ja intervjuusid on võimalik võtta kell 13-14.
Fotod: https://www.flickr.com/photos/98046700@N04/albums/72177720300155279
