„Meie eesmärk on, et2013. aasta lõpuks vastaks joogivesi nõuetele kõigis Eesti asulates, kus ühisveevärkon välja ehitatud. Sel aastal on valmimas veel mitmed projektid, nagu näiteks Maardulinna kaasaegse veesüsteemi väljaetamine ning Laagri ja Hüüru ühisveevärgirajamime," rääkis keskkonnaminister Keit Pentus. „Kokku panustatakse Eestiveemajanduse arendamisse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist 425 miljonit eurot,“lisasPentus.
Kadrina aleviku veeprojekti käigus uuendati kolm puurkaev-pumplatpuurkaev-pumpla-veetöötlusjaamadeks koos veereservuaaridega. See tagab ligi2200 Kadrina elaniku nõuetele joogiveega varustamise ning tuleõnnetuste korralkustutusvee olemasolu. Ligi 100 inimesele loodi võimalus ühisveevärgi ja-kanalisatsiooniga liitumiseks.
Projekti “Kadrina aleviku veevarustuse jakanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” käigus uuendati ja ehitati kokkuligi 3,3 km kanalisatsioonitorustikku ning 1,4 km veetorustikku ningpaigaldati üks reoveepumpla. Torustike uuendamise tulemusel vähenesreoveepuhasti ülekoormus ning varasemate lakete kaudu tekkinud puhta vee kaduja põhjavee reostuse võimalus.
Karmistuvad nõuded reovee puhastamisele tingisidaastal 2000 ehitatud reoveepuhasti uuendamise, mille käigus laiendati puhastit,rajati uus reoveepumpla ja vahetati välja seadmed. Nüüdsest vastabpuhastist väljuv heitvesi nõuetele ning loodud on võimalus lämmastikuärastamiseks. Reoveepuhasti uuendamise käigus ehitati välja ka varem vallaspuudunud purgimissõlm.
Projekti maksumuseks kujunes ligi 1,66 miljonit eurot,millest 71,23 % olid Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahendid, omaosalusetagas Kadrina Vallavalitsus.
Tööde peatöövõtjaks oli Nordecon ASning oluliseimaks alltöövõtjaks Arco Ehitus OÜ.
Projekteerimistöid teostas SWECO Projekt AS. Projektijuhtimisüksuse jaomanikujärelvalve teenust osutas Vealeidja OÜ.
Lisainformatsioon:
LiinaLaastik, Keskkonnaministeeriumi välisfinantseerimise osakonna peaspetsialist
[email protected], 52 11 412
