Kõige olulisemaks muutuseks kutseliste kalurite suhtes on see, et krooniliste seaduserikkujate elu läheb raskemaks ehk kehtestatakse kalapüügieeskirja rikkumiste korral nn punktisüsteem. Näiteks keelatud püügivahendiga püük tähendab kalalaeva omanikule nelja karistuspunkti. Korraga on võimalik saada lausa 12 trahvipunkti, kui kala püütakse keeluajal ilma loata ja lisaks ei alluta inspektori korraldustele. “Mida enam rikub tunnistuse omanik kalapüügieeskirju, seda karmimaks tagajärjed muutuvad. Tunnistus peatatakse automaatselt kaheks kuuks 18, 36, 54 ja 72 punkti täitumisel ning viienda rikkumise ehk 90 punkti täitumise korral tunnistatakse kalalaevatunnistus kehtetuks ja seda kalalaeva enam kasutada ei saa,” keskkonnaminister Keit Pentus. Punktid kustutatakse, kui kalalevatunnistuse omanik ei soorita kolme aasta jooksul ühtegi tõsist rikkumist.
Seadust täiendatakse punktiga, mille alusel kala päritolu tõendava dokumendi võltsimine ja sellise dokumendi või valeandmete esitamine loetakse tõsiseks rikkumiseks. Ühtlasi tunnistati kehtetuks säte, mille kohaselt loetakse kalapüüginõuete tõsisteks rikkumisteks harrastuskalapüüki ilma kalapüügiõigust tõendava dokumendita või harrastuspüügiõiguse eest mobiilimakset tasumata. Edaspidi ei karistata seda rikkumist viiekordse keskkonnakahju sissenõudmisega.
Kalapüügiseaduses muudetakse paindlikumaks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eestile eraldatud lubatud aastase saagi kehtestamise võimalused. Valitsus saab õiguse kehtestada vajaduse korral kalaliigi lubatud aastast saaki ka poolaastate kaupa. “Nii saab vältida olukordi, mil esimesel poolaastal püütakse välja suurem osa lubatust ning kvoodi täitumise tõttu oleme pidanud lõpetama kalapüügihooaja väga vara. Teadlased soovitavad püüda võrdselt nii esimesel kui teisel poolaastal pärast kudemisperioodi ja suvist juurdekasvu,” selgitas Pentus. Poolaastate kaupa kvoodi jagamine tagab ka kalameestele stabiilsema sissetuleku aasta jooksul.
Seaduse muudatus annab võimaluse vabastada kaluri kalapüügiloa alusel rannapüügil kasutatavad laevad satelliijälgimissüsteemide olemasolu nõudest, kui laev tegutseb üksnes lipuliikmesriigi territoriaalmeredel või ei viibi merel kunagi kauem kui 24 tundi.
Lisainfo:
Pille Rõivas
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik
Tel: 626 2811, mob 50 646 08
[email protected]
Seadust täiendatakse punktiga, mille alusel kala päritolu tõendava dokumendi võltsimine ja sellise dokumendi või valeandmete esitamine loetakse tõsiseks rikkumiseks. Ühtlasi tunnistati kehtetuks säte, mille kohaselt loetakse kalapüüginõuete tõsisteks rikkumisteks harrastuskalapüüki ilma kalapüügiõigust tõendava dokumendita või harrastuspüügiõiguse eest mobiilimakset tasumata. Edaspidi ei karistata seda rikkumist viiekordse keskkonnakahju sissenõudmisega.
Kalapüügiseaduses muudetakse paindlikumaks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eestile eraldatud lubatud aastase saagi kehtestamise võimalused. Valitsus saab õiguse kehtestada vajaduse korral kalaliigi lubatud aastast saaki ka poolaastate kaupa. “Nii saab vältida olukordi, mil esimesel poolaastal püütakse välja suurem osa lubatust ning kvoodi täitumise tõttu oleme pidanud lõpetama kalapüügihooaja väga vara. Teadlased soovitavad püüda võrdselt nii esimesel kui teisel poolaastal pärast kudemisperioodi ja suvist juurdekasvu,” selgitas Pentus. Poolaastate kaupa kvoodi jagamine tagab ka kalameestele stabiilsema sissetuleku aasta jooksul.
Seaduse muudatus annab võimaluse vabastada kaluri kalapüügiloa alusel rannapüügil kasutatavad laevad satelliijälgimissüsteemide olemasolu nõudest, kui laev tegutseb üksnes lipuliikmesriigi territoriaalmeredel või ei viibi merel kunagi kauem kui 24 tundi.
Lisainfo:
Pille Rõivas
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik
Tel: 626 2811, mob 50 646 08
[email protected]
