Keskkonnaministeerium soovib viia metsaseadusekooskõlla 2011. aastal parlamendi poolt heaks kiidetud metsandusearengukavaga. „2020. aastani kehtiv arengukava tõi välja vajadusemetsaressurssi senisest paindlikumalt ja tõhusamalt kasutada. Samas ütleb seeüheselt, et võime oma rahvuslikku rikkust puidutööstuses ja energeetikastarvitada vaid juurdekasvu piires ning vähemalt kümme protsenti metsast peabolema range kaitse all,“ ütles keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juht MarkuLamp.
Valminud elnõu paneb ette rangemaid nõudeidmetsade uuendamisele ja karmimat kontrolli riigipoolsete toetuste üle, aga kametsade killustumise vältimist ja bürokraatia vähendamist.
Metsaomanikul tekiks tulevikus kohustustaasmetsastada kõik raiesmikud, mille pindala on üle kolme hektari. Uus seadusannaks keskkonnaametile õiguse metsade uuendamist kontrollida ka ilma ilma metsaomanikutellimuseta, mis praegu eelduseks on. Samas kaob raiesmike laiuspiirang,mis ei luba täna loodulikke langipiire järgida ning viib metsade killustumiseja ebaratsionaalse majandamiseni.
Eelnõu üheks sihiks on vähendadaväikemetsaomanike bürokraatiakoormat. Alla viie hektari metsa omavatelinimestel kaoks inventeerimiskohustus, praeguses seaduses on selleks piirikskaks hektarit. Samuti võib aastas raiuda 20m³ ilma raieliike määramata, küllaga tuleb see tegevus kooskõlastada keskkonnaametiga.
„Just väikemetsaomanikud, keda Eestis onkümneid tuhandeid, on meie metsa tuleviku seisukohalt võtmetähtsusega. Nendeteadlikkus peab tõusma ning nad vajavad kindlasti ka riigipoolset tuge, etosata metsaga keskkonnahoidlikult ümber käia. Seda nõustamis-, koolitus- jatoetusfunktsiooni täidab Erametsakeskus: eelnõu loob eeldused selleks, et kõikmetsatoetused läheks Eestis just sinna, kuhu nad on mõeldud,“ selgitas MarkuLamp.
Lisainfo:
Pille Rõivas
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonnanõunik
Tel: 626 2811, mob 50 646 08
[email protected]
