Eesti merealal on ohtralt vrakke, mis on siia jäänud kas keerulistes meresõidutingimustes tekkinud õnnetuste tagajärjel või sõjaliste konfliktide tõttu. Paljude vrakkide kohta on teada ainult arhiiviandmeid, kuid nende täpset asukohta pole leitud.
Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisneri sõnul on enamasti tegemist laevavrakkidega, kuid leidub ka veealuseid lennukivrakke.
„Kokku on tänaseks leitud 652 veealust vrakki, neist valdav enamik on keskkonna jaoks ohutud. Kindlaks tehtud andmete põhjal võivad 54 vrakki olla ka keskkonnale ohtlikud – peamiselt seetõttu, et kasutasid liikumiseks kas rasket kütteõli või diislit. Mõlemad on merekeskkonnale ja –elustikule ohtlikud, kui kütus satub vrakist merepinnale ja jõuab randa,“ selgitas Reisner.
Probleemidele veealuste vrakkidega annab Reisneri sõnul tõsidust juurde teadmatus nende olukorra kohta. „Tihti me ei tea nende vrakkide nime, päritolu, hukkumispõhjusi ega ka seda, kas on alust kahtlustada nendega seotud keskkonnaohtu. Selliseid kahtlasi vrakke on andmebaasis 225 ehk umbes 35%,“ lausus Reisner.
Keskkonnaohtlikkuse kindlakstegemiseks uurib Keskkonnaministeerium igal aastal koos ekspertide ja sukeldujatega mõnda vrakki lähemalt. Suurimad projektid, mis on olnud seotud vrakkide keskkonnaohtlikkuse kõrvaldamisega on olnud viimastel aastatel näiteks Volare vraki kõrvaldamine Sõrve sääre lähedalt meres ning Saksa hävitaja T-30 kütusest tühjaks pumpamine Toila lähistel merealal.
Uuenenud andmetega vrakkide kohta saab tutvuda Transpordiameti vrakkide andmebaasis: https://his.vta.ee:8443/HIS/Avalik?REQUEST=Main
