“Kuna põlevkivi kaevandamine on otsene sekkumine loodusesse, tuleb üheaegselt arengukava koostamisega hinnata ka võimalikke mõjusid. Selliselt saame tagada õigeagse keskkonnakaitseliste aspektide arvestamise ja suudame säilitada siinsetele elanikele kõrge elukvaliteedi ja puhta keskkonna,” kommenteeris keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava peab tagama, et põlevkivi kaevandamine ja kasutamine oleks võimalikult keskkonnasäästlik ning seejuures ka majanduslikult tõhus. Viimaste aastate analüüsid on näidanud, et tekkivate põlevkivijäätmete hulk pole aastatega vähenenud ega nende taaskasutus suurenenud. Seega on sellel suunal võimalik veel palju ära teha.
“Ühe tavalise Eesti pere põlevkivist toodetud elektri tarbimine tekitab aastas kuus tonni jäätmeid – tuhka ja aherainet. Lisaks kasutab põlevkivisektor aastas neli korda rohkem vett kui kogu ülejäänud Eesti kokku ning paiskab õhku pea 100% siin tekkivast väävlisaastest, rääkimata füüsilisest kahjust loodusele, mida karjäärid ja kaevandused põhjustavad. Just seetõttu tuleb väga tõsiselt analüüsida põlevkivi kaevandamise ja kasutamise mõju keskkonnale ning kuidas seda saaks edaspidi vähendada,” selgitas Pentus-Rosimannus.
Arengukava koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel: http://www.envir.ee/1191247.
Lisainfo:
Pille Rõivas
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik
506 4608
[email protected]
(01.06.2013)
Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava peab tagama, et põlevkivi kaevandamine ja kasutamine oleks võimalikult keskkonnasäästlik ning seejuures ka majanduslikult tõhus. Viimaste aastate analüüsid on näidanud, et tekkivate põlevkivijäätmete hulk pole aastatega vähenenud ega nende taaskasutus suurenenud. Seega on sellel suunal võimalik veel palju ära teha.
“Ühe tavalise Eesti pere põlevkivist toodetud elektri tarbimine tekitab aastas kuus tonni jäätmeid – tuhka ja aherainet. Lisaks kasutab põlevkivisektor aastas neli korda rohkem vett kui kogu ülejäänud Eesti kokku ning paiskab õhku pea 100% siin tekkivast väävlisaastest, rääkimata füüsilisest kahjust loodusele, mida karjäärid ja kaevandused põhjustavad. Just seetõttu tuleb väga tõsiselt analüüsida põlevkivi kaevandamise ja kasutamise mõju keskkonnale ning kuidas seda saaks edaspidi vähendada,” selgitas Pentus-Rosimannus.
Arengukava koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel: http://www.envir.ee/1191247.
Lisainfo:
Pille Rõivas
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik
506 4608
[email protected]
(01.06.2013)
