Valitsuse esimesed sada päeva on keskkonnavaldkonnas olnud sisukad, alates nõukaaegsetest lobudikest vabanemisest kuni innovatiivsete investeeringute ja toorainete väärtustamiseni.
Keskkonnaministeeriumi eestvõttel pani uus valitsus paika seitsme aasta Eesti jäätmekava koos konkreetse rakenduskava ja rahastamisplaaniga, mille tulemusel peab Eestis aastal 2020 vähemalt pool kasutatavast materjalist uuesti ringlusse jõudma.
Järgmise seitsme aasta jooksul peab Eestis materjali taaskasutamine selle ära viskamise asemel saama täiesti loomulikuks toimetamise viisiks. „See on hea võimalus innovaatilisteks lahendusteks alates energeetikasektorist kui rõivatööstuseni - parim värske näide on see, et kõik Eesti laulupeo särgid on Reet Ausi poolt toodetud suure tekstiilitööstuse kvaliteetkanga jääkidest,“ kommenteeris keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Laulupeo särkide tootmisel omakorda üle jäävatest kangajääkidest toodetakse Arvamusfestivali särgid. Tänu sellisele lähenemisele, hoitakse nende särkide tootmisel kokku hiigelkogus vett ja muid ressursse. Sellisel moel särkide tegemisele kulus 91 protsenti vähem vett ja õhku paisati 86 protsenti vähem CO2, võrreldes särkide jaoks uue materjali tootmisega.
„Oskused kõike toodetut uuesti ringlusse võtta on küll järjest paremad, aga arenguruumi on meil veel igas sektoris. Põhimõte, et kellegi tootmises või igapäevases toimetamises ülejääv materjal on kellegi teise jaoks väärtuslik tooraine, on arenenud maailmas järjest iseenesestmõistetavam,“ lisas keskkonnaminister.
Uue valitsuse esimestel nädalatel said paika metsatoetuste uued põhimõtted - eelkõige toetame terviklikku, mitte üksikute killustatud väikeste tükkide kaupa metsaga tegelemist. Metsa uuendamist toetatakse sel aastal ligikaudu miljoni euroga. Erametsaomanikke on Eestis ligi sada tuhat, nende omanduses on pool Eesti metsamaast ehk miljon hektarit.
Terves Euroopas unikaalsete pärandmaastike korda tegemisele ja korras hoidmisele otsustas uus valitsus eraldada aastani 2020 kokku 40 miljonit eurot Maaelu arengukavast pärandkoosluste hooldamiseks. Need on ühed Euroopa liigirikkamad ja eestimaalaste jaoks on tegu näiteks hästi tuntud mereäärsete niitudega, loopealsetega.
Valitsuse poolehoiu sai ka innovatiivne investeering, mis võimaldaks Eestis hakata transpordikütusena kasutama keskkonnasõbralikku biogaasi. Tegu on esmakordse pilootprojektiga, kuhu Keskkonnainvesteeringute Keskus investeeris kolm miljonit eurot.
„Looduse hoidmisel oleme üle saanud sellest, et kaitsmine ja hoidmine tähendaks lihtsalt paberil kaitseala moodustamist või eeskirja tegemist,“ märkis keskkonnaminister. Üks osa sellest on Eesti maastike puhastamine tihti veel nõukaajast pärit lagunevatest varemetest ja hoonetest. „Võib tunduda väikese asjana, aga ühe riigi arengutaset näitab see olulisel määral, kas sallitakse ohtlikke ja lagunenud tondilosse või tehakse loodus nendest puhtaks,“ selgitas Pentus-Rosimannus. 100 päeva jooksul on tehtud otsuseid veerandsajas kohas maastike korda tegemiseks.
(04.07.2014)
