Hoolimata aktiivsest ülemaailmsest kliimadebatist esineb tarbijate ja ettevõtete seas iganenud arusaam loodusressursidest kui tuluallikast, samas on tegemist kõigi jaoks asendamatu põhikapitaliga, leidsid teadlased ja eksperidid keskkonnavaldkonna arengukava ehk KEVADe koostamise avasündmusel.
Fotod sündmuselt (Autor Gerli Tooming)
https://drive.google.com/drive/folders/11HauxNji01m7O64ZM7TTEYCTkiRcXjs9
Sündmuse paneeldiskussioon keerles seekord teemal „Majanduskasv ja loodusressursid – igavene kooselu või...?“. Ühe tulemusena leiti, et peaksime oma käitumise ümber mõtestama, suurt sisulist muutust oodatakse eelkõige aga riiklikul tasandil.
Looduskaitse teadlase ja Eestis hinnatud bioloogi Aveliina Helmi sõnul on looduskeskkonna ja elurikkuse raamistus jäänud tagaplaanile. “Peame endale aru andma, et oleme juba ammu jätkusuutlikkuse piirid ületanud ja inimkonnana olnud keskkonna suhtes suisa kuritegelikud,” täpsustas Helm. “Looduskeskkond on jäänud vaeslapse rolli. Räägitakse energiaressurside piiratusest, aga ka looduskeskkonda ja elurikkust tuleb samuti silmas pidada. Hoides Eesti elurikkust hoiame ühist varandust ja tegeleme kliimamuutustega üheskoos,” täiendas Helm.
Ka Rimi Eesti tegevjuht Vaido Padumäe nentis, et kui ettevõte ei näita, et ta on jätkusuutlik, siis sellel on kindlasti oma hind. Rohevestluses ei saa ära unustada neid, kelleta kogu keskkonnasäästlik süsteem kukuks kokku – tarbijaid. “Muutus saab alguse, kui on olemas nõudlus. Seega annavad meie valikud säästlikkuse rattale hoogu,“ lisas Padumäe. “Eesti tuleviku visioon – rohelise ja digitaalse kokkutoomine on ideaalne paar. Digitaalse roheriigi eesmärgistamine tekitab ühiskondlikku nõudlust teistsuguste toodete ja teenuste järele, ” ilmestas Padumäe erinevate tasandite läbipõimitust antud valdkonnas.
Nii ettevõtjad kui teadlased nõustusid, et süsteemne muutus saab toimida ainult läbi poliitiliste lahenduste, maksusüsteemide ja finantshoobade. „Odavad tooted, mida tarbime, on tulnud keskkonna hinnaga. See süsteem tuleb pöörata tagurpidiseks,“ leidis Helm. Seega ideaal ja ka ainus lahendus on, et kogu meie majandussüsteem saab üles ehitatud nii, et jätkusuutlikke teenused ja tooteid on kergem tarbida. Sellise süsteemi ülesehitamine on võimalik vaid ettevõtete ja riigi koostöös. „Üldine maailmamajandus ei ole jätkusuutlik just praeguse raamistamise tõttu: loodusressursse kujutatakse kui tuluallikaid, tegelikult tuleks neid vaadata kui põhikapitali,“ lisas Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.
Ettevõtete vaatepunktist ei saa olla lõpmatud ehk jätkusuutlikud sellised ärimudelid, mis sõltuvad lõplikest ressurssidest. “Ettevõtjad saavad aru, et on vaja teistmoodi süsteeme ja ettevõtlust. Kui tihti räägitakse, et keegi ei taha teha koostööd, siis tegelikult on valmidus selleks suur. Mis aga täpselt peaks muutuma, sinna veel päris jõutud pole, tuleb lihtsalt koos katsetada,“ arvas Rohetiigri nõukogu liige Merili Vares.
„Ükski samm pole liiga väike looduse ja tuleviku kaitsmiseks. Neid samme on aga lihtsam teha väikeriikidel, Eestis näiteks „Teeme ära!“ kaudu,“ lõpetas Soomere arutelu. Heites pilgu laia maailma, on just kodanikuühendused need, kes tuletavad riigile meelde, mida nad tegema peaksid.
Koostatava Keskkonnavaldkonna arengukava perspektiivist ning eriti üldise tarbijakäitumise kujundamisel on oluline hoida sihti enamal kui kliimal või energial ning juurutada põhjus-tagajärg seoste loomist. “Laiemate autoteede ehitamine ei too kaasa sujuvamat liiklust, vaid rohkem autosid,“ leidis Aveliina Helm, ilmestades praeguse keskkonnapoliitika paradoksaalset suunda. Sääraseid seoseid peaksid pidevalt otsima ja meeles pidama nii tarbijad, ettevõtted kui ka riik.
Keskkonnavaldkonna arengukava KEVAD koostamise avasündmuse raames toimunud paneelis osalesid Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, tippteadlane ja bioloog Aveliina Helm, Rimi Eesti tegevjuht Vaido Padumäe ja Rohetiigri nõukogu liige Merili Vares.
KEVAD ehk keskkonnavaldkonna arengukava on Keskkonnaministeeriumi algatatud strateegiline arengudokument sihiga luua ühtsed suunised meie looduskeskkonna hoidmiseks ning töötada välja selleks vajalikud meetmed ja tegevused.
