„Ühistranspordile jõudmine ja peatuses ootamine peab olema kasutaja jaoks ohutu ja mugav. Paraku paljudes asukohtades see veel nii ei ole ning see võib takistada inimeste igapäevast liikumist kooli, tööle, poodi ja mujale,“ ütles kliimaminister Kristen Michal.
Ministri sõnul on seetõttu võetud eesmärgiks parandada ligipääsu ühistranspordipeatustele. „Tehtava investeeringuga on võimalik näiteks ühildada kergliiklusteid paremini bussipeatustega, parandada ligipääsu ratastooliga liiklejale, rajada ootepaviljone, aga ka muuta peatuste asukohti, et need oleks kasutajatele ohutumad,“ tõi Michal mõned näited.
Rajatavate objektide täpne nimekiri koostatakse Transpordiameti poolt. „Objektide valikul lähtutakse eri osapooltelt laekunud ettepanekutest ja nõudlusest, mis selgitatakse esmalt välja potentsiaalsete jalgsi ja rattaga liikumiste mudeli abil. Seejärel hindab ekspertgrupp suurima nõudlusega teelõike, pidades silmas piirkonna jätkusuutlikkust, võrgustiku sidusust, liiklussagedust, toimunud liiklusõnnetusi ja lõiku läbiva ühistranspordi sagedust. Pärast seda koostatakse pingerida tegevustest, mida asutakse ellu viima,“ selgitas Transpordiameti peadirektor Priit Sauk.
Objektide valmimisaeg on planeeritud perioodi 2025-2027.
