"Kuigi Euroopa liidu 2028+ eelarve kokku panemine on alles algusjärgus, on väga oluline, et oleme Eesti sees jõudnud üldisele kokkuleppele oma prioriteetides. See annab meile võimaluse oma vajaduste eest Euroopas targemini seista," selgitas kliimaministeeriumi kantsler Marten Kokk.
Valdkondlikud ettepanekud sündisid lähtudes olemasolevatest kokkulepetest ja arengukavadest ning arutati ka seotud osapooltega. "Eelarve jaotuse ettepanek jätkab suuresti samade prioriteetidega, nagu seni: kodude renoveerimise, säästliku liikuvuse, looduskeskkonna hoidmise ning energiataristu kriisikindluse suunaga. Kindlasti peegeldub eelarve ettepanekus praegune julgeolekuolukord, aga ka laiemalt tulevikuriskidega arvestamine," sõnas kantsler Kokk.
Ülevaade kliimaministeeriumi haldusala riigiplaanist:
Rahaliselt suurima mahuga on investeeringud liikuvusse: maanteedesse, raudteesse, merendusse ja laiemalt elukeskkonda suunatakse kokku umbes 29% kliimaministeeriumi haldusalale planeeritud eelarvest. Sellest umbes pool ehk ca 164 miljonit planeeritakse suunata Tallinn-Tartu ja Tallinn-Pärnu maanteede ehitamisesse. Üle 50 miljoni soovitakse investeerida raudteedel kiiruse tõstmisesse ja ohutuse suurendamisesse. Samuti planeeritakse asendusparvlaeva soetamist, et tagada ühendus Vormsi, Kihnu, Saaremaa ja Hiiumaaga.
Ministeeriumile planeeritavast eelarvest umbes 25% planeeritakse suunata eluhoonete renoveerimise toetamisse, et kodud saaksid soojaks ja küttearved väiksemaks.
Energeetikale planeeritakse kokku umbes 168 miljonit eurot. Sellest umbes pool on mõeldud energiataristu kriisikindluse tõstmiseks ja teine pool puhtale ja soodsale energiale üleminekuks. Suurimad investeeringud on planeeritud elektrivõrgu kriisikindluse tõstmiseks ning soojusvarustuses puhtale energiale üle minekule. Samuti nähakse ette tuumaenergia ohutu kasutuselevõtu ettevalmistamine.
Uuel eelarveperioodil kavandatakse ka veeteenuse reformi kokku umbes 81 miljoni euro väärtuses. Eesmärk on tagada puhas joogivesi ja toimiv kanalisatsioon mõistliku hinnaga ja igal ajal.
Looduskeskkonna vastupidavuse suurendamiseks kavandatakse 79 miljonit eurot. Sellega taastatakse elupaiku ja pärandniite, arendatakse linnade ja asulate rohealasid ning toetatakse metsade kestlikku majandamist. Eesmärk on hoida looduse liigirikkust, parandada inimeste elukeskkonda ning kasvatada vastupidavaid ja tootlikke metsi.
Lisaks kavandatakse kliima- ja keskkonnategevusteks 117 miljonit eurot. Sellest rahastatakse Natura 2000 erametsatoetust, et hüvitada maaomanikele looduskaitsepiiranguid, ning erametsanduse investeeringutoetusi, et aidata hooldada noori metsi ja kasvatada kvaliteetset puitu. Samuti toetatakse vee- ja merekeskkonna ning muldade seisundi parandamist.
Puhta tööstuse, ringsuse ja keskkonnahoidliku ettevõtluse arendamiseks planeeritakse järgmisel eelarveperioodil umbes 53 miljonit eurot. Lõviosa sellest on ette nähtud investeeringuteks jäätmete ja materjalide väärindamiseks ning jäätmekorralduse parandamiseks. Samuti planeeritakse toetada ettevõtete investeeringuid energia- ja ressursitõhususe tagamiseks.
Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi toetuste lõplik pakett ja Eesti riigiplaan valmivad pärast Euroopa Liidu pikaajalise eelarve kokkulepet ning Euroopa Komisjoni ja Eesti vaheliste läbirääkimiste lõppu riigiplaani sisu ja rahastuse üle, eeldatavalt 2027. aasta sügisel.
Riigiplaan koondab senisest enam Euroopa Liidu rahastusallikaid. Kui eelmisel perioodil rakendati ühtekuuluvuspoliitika, põllumajanduse, kalanduse ja sisejulgeoleku fonde eraldi kavade alusel, siis uuel perioodil kuuluvad need kõik ühe riigiplaani (I samba) alla. See võimaldab siduda erinevad investeeringud ühtsete riiklike eesmärkidega ning vähendada killustatust.
Lisaks riigiplaani (I samba) toetustele jätkuvad ka ELi ülesed programmid, mille kaudu saab rahastust teadus-, innovatsiooni-, keskkonna-, kultuuri- ja kodanikuühiskonna projektidele. See tähendab, et toetuste võimalused ei piirdu ainult riigiplaani meetmetega ning osa rahastusest on võimalik taotleda otse Euroopa Liidu programmidest.
