“Angerjapüügi eest kogutud raha läheb Eesti vetesse angerjate asustamiseks. Nii et viie aasta pärast saavad meie kalurid püüda neid samu angerjaid, mille eest nad täna püügitasu maksavad,” selgitas keskkonnaminister Keit Pentus.
Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse teadlaste ettepanekul võib 2011. aastal Kuremaa järvel püüda angerjat kolme avaveemõrraga.
Keskkonnatasude seaduse kohaselt määratakse siseveekogudel, kus riik teeb kulutusi angerjavaru taastootmiseks, püügiõiguse tasu püügivahendi kohta, millega püütakse angerjat vastavalt eelnevatel aastatel (5. kuni 10. aastani) angerja asustamiseks tehtud keskmistele kulutustele ning see jagatakse ära kõikide angerja püügivahendite peale.
Kuna avaveemõrraga püük Kuremaa järvel on sel aastal lubatud, siis määrusega kehtestatakse selle püügivahendi kasutamiseks ka püügiõiguse tasu, mis on 304,47 eurot ühe püügivahendi kohta. Tasu suurus on sama, mis sellel järvel kasutada lubatud ääremõrra eest.
Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse teadlaste ettepanekul võib 2011. aastal Kuremaa järvel püüda angerjat kolme avaveemõrraga.
Keskkonnatasude seaduse kohaselt määratakse siseveekogudel, kus riik teeb kulutusi angerjavaru taastootmiseks, püügiõiguse tasu püügivahendi kohta, millega püütakse angerjat vastavalt eelnevatel aastatel (5. kuni 10. aastani) angerja asustamiseks tehtud keskmistele kulutustele ning see jagatakse ära kõikide angerja püügivahendite peale.
Kuna avaveemõrraga püük Kuremaa järvel on sel aastal lubatud, siis määrusega kehtestatakse selle püügivahendi kasutamiseks ka püügiõiguse tasu, mis on 304,47 eurot ühe püügivahendi kohta. Tasu suurus on sama, mis sellel järvel kasutada lubatud ääremõrra eest.
Lisainfo:
Ain Soome
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja
626 0711
Brita Merisalu
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
626 2908, 527 6851
[email protected]
(29.09.2011)
