Samaks jäävad püügivõimalused ka suurematel siseveekogudel – Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel.
Võrreldes 2009. aastaga muutuvad püügivõimalused väikejärvedel. Teadlaste ettepanek on lähtuda kõikide väikejärvede puhul nakkevõrgu püügikoormuse arvutamisel mudelist, mis lubab aastas iga järvepinna hektari kohta 5 võrguööpäeva. Seejuures arvestatakse ka harrastuslikul kalapüügil lubatavate püügivahenditega. Mõnedes väikejärvedes on püügivahendite arvu säilitamiseks vähendatud püügiperioodi pikkust ehk kehtestatud piirarvud kalendrikuu põhiselt, kuid mitte kogu aasta ulatuses.
Läänemeres rahvusvaheliselt reguleeritavate kalaliikide (räim, kilu, tursk ja lõhe) püügivõimaluste jaotust liikmesriikide vahel ei ole Euroopa Liit veel kinnitanud.
Kõikide püügivõimaluste määramise aluseks on teadussoovitused ja kalavarude seisund Eesti rannikumeres ja sisevetes.
Lisainfo:
Liivika Näks
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist, 626 0701
Agnes Jürgens
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik, 626 2811
(29.10.2009)
