„Nii vett kui ka energiat vajatakse maailmas üha rohkem, sest rahvastik suureneb. Ennustatakse, et rahvastiku kasvamise tagajärjel suureneb energiatarvidus 20 aastaga maailmas 50 protsendi võrra, mis omakorda suurendab veetarvidust 85 protsendi võrra. Puhas vesi ja energia on aga elu, majandusliku kasvu ning inimeste arengu alus,“ ütles Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Rene Reisner.
Reisner lisas, et ilma veeta ei saa inimesed elada, vett on vaja selleks, et edasi areneda – toota toitu, energiat ning pakkuda uusi tooteid ja teenuseid.
„Peaaegu kõikide energialiikide tootmiseks on vaja vett, seda nii tooraine kaevandamiseks, jahutusveeks elektrijaamades, puhastamiseks, biokütuste tooraine kasvatamiseks põldudel või elektriturbiinide ringiajamiseks. Samas on energiat vaja ka selleks, et vett saada, näiteks vee maa seest välja pumpamiseks, torude kaudu edasi liigutamiseks, joogi- või reovee puhastamiseks. Seetõttu on ka vee ja energia probleemid omavahel seotud – kui ohustame vett, ohustame energiaga varustatust, kui raiskame energiat, raiskame ka vett. Inimeste heaolu tagamiseks tuleb vee ja energia vahelisi seoseid hästi mõista,“ selgitas Reisner.
Eestis on vee ja energia vahelised seosed üliolulised. Eesti suurimaks veekasutajaks on energeetika valdkond, mis kasutab kogu veevõtust pisut enam kui 90 protsenti energiatootmiseks, ülejäänud vesi läheb olme, tööstuse, põllumajanduse ja muude valdkondade tarbeks. Lisaks avaldub vee ja energia vaheline seos Eestis ka hüdroenergia tootmises, paisusid jõgedel on ligikaudu tuhatkond, hüdroenergiat toodetakse neist ligikaudu 60-l.
Selleks, et vee ja energia vahelised seosed ei tekitaks maailmas probleeme tuleb ohjata vee ja energia tarbimist, tagada mõistlikud võimalused vee ja energia kasutamiseks, vältida veekvaliteedi halvenemist või vee ja energia ületarbimist ning olla valmis kliimamuutusteks, mis võivad halvendada vee ja energia kättesaadavust.
Ülemaailmset veepäeva tähistatakse ÜRO eestvedamisel 21. korda. Varasematel aastatel on veepäeval räägitud muuhulgas ka veest ja loodusõnnetustest, veest ja tulevikust, veest ja naiste õiguste kaitsest, veest ja toidust, veekvaliteedest ja linnade arengust.
Veepäeva puhul andis Keskkonnaamet välja temaatilise õppemapi, mis sisaldab terviklikku informatsiooni Eesti põhja- ja pinnavee, vee kasutuse, reostusallikate ning reovee puhastamise kohta. Õppemappi jagatakse tasuta üldhariduskoolidele ning Keskkonnaameti koostööpartneritele. Mapp on pdf-formaadis kättesaadav ka Keskkonnaameti koduleheküljel.
Lisainfo:
Berit-Helena Lamp
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
+372626 2910, +3725303 6253
[email protected]
(22.03.2014)
Reisner lisas, et ilma veeta ei saa inimesed elada, vett on vaja selleks, et edasi areneda – toota toitu, energiat ning pakkuda uusi tooteid ja teenuseid.
„Peaaegu kõikide energialiikide tootmiseks on vaja vett, seda nii tooraine kaevandamiseks, jahutusveeks elektrijaamades, puhastamiseks, biokütuste tooraine kasvatamiseks põldudel või elektriturbiinide ringiajamiseks. Samas on energiat vaja ka selleks, et vett saada, näiteks vee maa seest välja pumpamiseks, torude kaudu edasi liigutamiseks, joogi- või reovee puhastamiseks. Seetõttu on ka vee ja energia probleemid omavahel seotud – kui ohustame vett, ohustame energiaga varustatust, kui raiskame energiat, raiskame ka vett. Inimeste heaolu tagamiseks tuleb vee ja energia vahelisi seoseid hästi mõista,“ selgitas Reisner.
Eestis on vee ja energia vahelised seosed üliolulised. Eesti suurimaks veekasutajaks on energeetika valdkond, mis kasutab kogu veevõtust pisut enam kui 90 protsenti energiatootmiseks, ülejäänud vesi läheb olme, tööstuse, põllumajanduse ja muude valdkondade tarbeks. Lisaks avaldub vee ja energia vaheline seos Eestis ka hüdroenergia tootmises, paisusid jõgedel on ligikaudu tuhatkond, hüdroenergiat toodetakse neist ligikaudu 60-l.
Selleks, et vee ja energia vahelised seosed ei tekitaks maailmas probleeme tuleb ohjata vee ja energia tarbimist, tagada mõistlikud võimalused vee ja energia kasutamiseks, vältida veekvaliteedi halvenemist või vee ja energia ületarbimist ning olla valmis kliimamuutusteks, mis võivad halvendada vee ja energia kättesaadavust.
Ülemaailmset veepäeva tähistatakse ÜRO eestvedamisel 21. korda. Varasematel aastatel on veepäeval räägitud muuhulgas ka veest ja loodusõnnetustest, veest ja tulevikust, veest ja naiste õiguste kaitsest, veest ja toidust, veekvaliteedest ja linnade arengust.
Veepäeva puhul andis Keskkonnaamet välja temaatilise õppemapi, mis sisaldab terviklikku informatsiooni Eesti põhja- ja pinnavee, vee kasutuse, reostusallikate ning reovee puhastamise kohta. Õppemappi jagatakse tasuta üldhariduskoolidele ning Keskkonnaameti koostööpartneritele. Mapp on pdf-formaadis kättesaadav ka Keskkonnaameti koduleheküljel.
Lisainfo:
Berit-Helena Lamp
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
+372626 2910, +3725303 6253
[email protected]
(22.03.2014)
