“Kuigi kahekümne ühe aasta jooksul on omaniku saanud enamus Eestimaast, on siiski veel maakatastrisse kandmata 8% jagu. Maareform ei saa lõputult kesta ning selle kiirendamiseks tuleb lahendada aja jooksul üles kerkinud probleemid ja määrata tähtajad,” selgitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Maareformi lõpuleviimise tähtajaks on 2017. aasta 31. detsember.
Muudatused puudutavad eelkõige inimesi, kellele maa on tänaseks endiselt kas tagastamata või erastamata. Lahendatakse ka kaasomanike probleem juhtudel, kui mõni ehitise omanik ei soovi maad omandada. Seejuures eelisjärjekorras selgitatakse välja tagastamisele ja erastamisele kuuluv maa ning pärast seda munitsipaalomandisse antav ja riigi omandisse jäetav maa.
Näiteks tuleb kohalikul omavalitsusel kahe aasta jooksul määrata reformimata maal asuva ehitise juurde teenindusmaa. Arvestades, et ehitise aluse maa puhul võib tegemist olla nii tagastatava, erastatava, riigi omandisse jäetava kui ka munitsipaalomandisse antava maaga, on selle tähtaja määramine maareformi lõpetamise kiirendamiseks eriti oluline.
Muudatused puudutavad ka hoonestusõigust. Kehtiv seadus võimaldab ehitise omaniku kasuks seada hoonestusõiguse juhul, kui inimene ei ole soovinud maad omandada või on kaotanud maa erastamise õiguse. Kuna hoonestusõiguste haldamine on riigile liialt koormav, siis lubatakse maad omandada nii enne kui pärast hoonestusõiguse seadmist. See muudatus puudutab eelkõige neid ehitise omanikke, kelle kasuks on juba seatud hoonestusõigus või kelle kasuks tuleks maareformi käigus hoonestusõigus seada. Muudatusega saavad nimetatud ehitise omanikud õiguse omandada ka ehitise alust maad.
Lisainfo:
Pille Rõivas
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik
506 4608
[email protected]
(06.12.2012)
Muudatused puudutavad eelkõige inimesi, kellele maa on tänaseks endiselt kas tagastamata või erastamata. Lahendatakse ka kaasomanike probleem juhtudel, kui mõni ehitise omanik ei soovi maad omandada. Seejuures eelisjärjekorras selgitatakse välja tagastamisele ja erastamisele kuuluv maa ning pärast seda munitsipaalomandisse antav ja riigi omandisse jäetav maa.
Näiteks tuleb kohalikul omavalitsusel kahe aasta jooksul määrata reformimata maal asuva ehitise juurde teenindusmaa. Arvestades, et ehitise aluse maa puhul võib tegemist olla nii tagastatava, erastatava, riigi omandisse jäetava kui ka munitsipaalomandisse antava maaga, on selle tähtaja määramine maareformi lõpetamise kiirendamiseks eriti oluline.
Muudatused puudutavad ka hoonestusõigust. Kehtiv seadus võimaldab ehitise omaniku kasuks seada hoonestusõiguse juhul, kui inimene ei ole soovinud maad omandada või on kaotanud maa erastamise õiguse. Kuna hoonestusõiguste haldamine on riigile liialt koormav, siis lubatakse maad omandada nii enne kui pärast hoonestusõiguse seadmist. See muudatus puudutab eelkõige neid ehitise omanikke, kelle kasuks on juba seatud hoonestusõigus või kelle kasuks tuleks maareformi käigus hoonestusõigus seada. Muudatusega saavad nimetatud ehitise omanikud õiguse omandada ka ehitise alust maad.
Lisainfo:
Pille Rõivas
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik
506 4608
[email protected]
(06.12.2012)
