Keskkonnaminister Madis Kallase sõnul saabusid arengumaad läbirääkimistele kindla sooviga saada uus fond kliimamuutuste kahjude korvamiseks ning arenenud riigid rõhutasid kliimamuutuste leevendamise vajadust Glasgow’s võetud ambitsiooni hoidmiseks. „Kostus ka hääli, et parem oleks kokkulepet mitte sõlmida, kui leppida kehva kokkuleppega, milles keskendutakse vaid juba avalduvate kliimamuutustega kohanemisele, kuid ei liiguta edasi kliimamuutuste tõkestamises. Samas on tehtud kokkulepe vajalik, et aidata meil kliimakriisiga tegelemisel edasi liikuda,“ lausus Kallas.
Läbirääkimiste viimastel hetkedel lepiti kokku ka kliimamuutuste leevendamise tööprogramm, millega riigid vähendavad oma heitkoguseid 2030. aastaks. Sellega hoitakse elus ambitsioon hoida kliima soojenemine alla 1,5 kraadi. Programmis seatakse paika, kuidas riigid jõuavad 2030. aastaks piisava heitkoguste vähendamiseni ning kuidas eri sektorid saaksid panustada heitkoguste vähendamisse.
„Lähenemine on sarnane Eesti riiklikule energia- ja kliimakavale, kuigi meie toome veelgi detailsemalt välja, kuidas 2030. aasta eesmärkideni jõuame,“ selgitas keskkonnaminister. „Kui me tahame, et kliima ei muutuks soojemaks kui +1,5 kraadi võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga, peavad kasvuhoonegaaside heitkogused hiljemalt 2025. aastaks tipnema ning siis kiirelt vähenema hakkama. Selleks peavad kõik maailma riigid enda jaoks lahti mõtestama, kuidas seda saavutada,“ lisas ta.
Otsustati ka, et valitsused peaksid enne 2023. aasta lõppu uuendama enda 2030. aasta kliimaambitsioone. Euroopa Liit on oma 2030. aasta ambitsiooni juba tõstnud ja selleks ka tugeva seadusandliku aluse loonud.
Rakendamise plaan tõi välja, et ülemaailmselt tuleb üle minna madala süsinikuheitega majandusele ning selle saavutamiseks on eeldatavasti vajalik investeering 4-6 miljardit USD aastas. Sellise raha leidmine nõuab kiiret ja laiaulatuslikku finantssüsteemi muutust ja selle juures mängivad rolli mitte ainult valitused, vaid ka keskpangad, investorid ja erasektori investeeringud.
Ametlike läbirääkimiste kõrval oli kliimakonverentsil oluline roll kõrvalüritustel ja kolmanda sektori omavahelisel koostööl. Kliimakonventsiooni paviljonis jagasime Eesti lugu Ida-Virumaal põlevkivist loobumise plaanidest, põhjamaade paviljonis oli esindatud meie kliimanoor Hanah Lahe ja üleilmselt toetust koguv Teeme Ära algatus. Eesti on digilahendustega esirinnas, seda kogemust jagasime EL paviljonis, kus esindatud olid meie roheklastri innovaatorid. Kõrvalüritused on järelvaadatavad KeM kodulehel.
