Jaak liitus Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonnaga 1990. aastal, tuues endaga kaasa senisest selgema arusaamise vee-elustiku kaitse vajadustest ja võtetest. Hea hariduse, laia silmaringiga ja väga hea suhtlejana oskas ta juhtida loodusvarade kasutajaid viljakale koostööle klassikalise looduskaitse korraldajatega, kaasates sellele tööle ka nooremaid sõpru.
Jaak Tambets oli mees, kes kaitses loodust ühtegi trahvi tegemata. Ta oli visionäär, kes nägi tulevikku ning mõistis, et kalavaru aluseks on head kudemistingimused ning eelkõige ligipääs nendele. MTÜ Eesti Loodushoiu Keskuse juhina asus ta vee-elupaikade seisundit uurima ja reaalselt parandama. Tema töö oli ühtlasi tema kirg ning kalade mured olid tema mured.
Ta avas teid ja külvas teri, mille vilju maitsevad mitmed põlvkonnad kaugemaski tulevikus, sest ühena vähestest oli tal võimet ja julgust võtta eestvedajana ette raske võitlus ning saavutada edu kalade rändetingimuste parandamisel.
Jaagu kõneviis oli tasane, hääl vaikne, kuid sõnad sügavad ja kindlad. Teda iseloomustas ennekõike väga suurte ja murranguliste tegevuste algatamis- ning realiseerimisvõime, millele teistel on raske midagi vastu panna.
Jaak unistas suurelt, kuid mis veelgi tähtsam, ka tegutses visalt ning ausalt nende unistuste täitumise nimel. Pikas nimekirjas jäävad enim kõlama kalade koelmualade taastamis- ning teadusprojektid Suurel-Emajõel ning Narva ja Pärnu jõel. Lisaks sõlmis ta arvukalt kontakte rahvusvaheliste organisatsioonidega, mida vajati Eesti looduskaitse korraldamisel Euroopa Liiduga liitumise ettevalmistamisel.
Ta algatas paljudele uskumatuna näivaid ettevõtmisi unikaalsete liikide nagu tõugja, harjuse, lõhe ja jõesilmu eluolu parandamisel, et taastada nende liikide elujõulised kooslused Eestis. Kahjuks aga ei antud loodusemehele piisavalt aega, et seda kõike ära näha. Meie võimuses on nüüd aidata Jaagu pooleli jäänud unistused täide viia.
9. september 2013.
Jaak Tambets oli mees, kes kaitses loodust ühtegi trahvi tegemata. Ta oli visionäär, kes nägi tulevikku ning mõistis, et kalavaru aluseks on head kudemistingimused ning eelkõige ligipääs nendele. MTÜ Eesti Loodushoiu Keskuse juhina asus ta vee-elupaikade seisundit uurima ja reaalselt parandama. Tema töö oli ühtlasi tema kirg ning kalade mured olid tema mured.
Ta avas teid ja külvas teri, mille vilju maitsevad mitmed põlvkonnad kaugemaski tulevikus, sest ühena vähestest oli tal võimet ja julgust võtta eestvedajana ette raske võitlus ning saavutada edu kalade rändetingimuste parandamisel.
Jaagu kõneviis oli tasane, hääl vaikne, kuid sõnad sügavad ja kindlad. Teda iseloomustas ennekõike väga suurte ja murranguliste tegevuste algatamis- ning realiseerimisvõime, millele teistel on raske midagi vastu panna.
Jaak unistas suurelt, kuid mis veelgi tähtsam, ka tegutses visalt ning ausalt nende unistuste täitumise nimel. Pikas nimekirjas jäävad enim kõlama kalade koelmualade taastamis- ning teadusprojektid Suurel-Emajõel ning Narva ja Pärnu jõel. Lisaks sõlmis ta arvukalt kontakte rahvusvaheliste organisatsioonidega, mida vajati Eesti looduskaitse korraldamisel Euroopa Liiduga liitumise ettevalmistamisel.
Ta algatas paljudele uskumatuna näivaid ettevõtmisi unikaalsete liikide nagu tõugja, harjuse, lõhe ja jõesilmu eluolu parandamisel, et taastada nende liikide elujõulised kooslused Eestis. Kahjuks aga ei antud loodusemehele piisavalt aega, et seda kõike ära näha. Meie võimuses on nüüd aidata Jaagu pooleli jäänud unistused täide viia.
9. september 2013.
