Metsanduse arengukava aastani 2030 on esimene riiklik arengukava, mille puhul hindavad eksperdid lisaks keskkonnamõjule ka selle kultuurilist, sotsiaalset ja majanduslikku mõju. Aruandes hinnatakse mõju suurust, ulatust, kestust, pöörduvust ja muid parameetreid.
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seedre sõnul ei piisanud selle arengukava puhul tavalisest keskkonnamõjude hindamisest ja seepärast otsustati hinnata mõjusid laiemalt.
„Arengukavast saab metsanduse lähikümnendi teenäitaja,“ nentis Seedre. „Selle kava kokkupanekul on saanud vahetult kaasa rääkida sajad inimesed. Oleme otsinud tasakaalu metsa erinevate – kultuuriliste, ökoloogiliste, sotsiaalsete ja majanduslike – väärtuste vahel.“
MAK2030 üldeesmärk on tagada Eesti metsanduse kestlikkus. Selle saavutamist toetavad kolm alaeesmärki, mis lähtuvad Euroopa ministrite metsakaitse koostöö Forest Europe säästliku metsanduse põhimõtetest. Lisaks täidab arengukava mitmeid ÜRO säästva arengu eesmärke, arvestab pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ esile toodud arenguvajadustega ning toetab otseselt majanduse ja elukeskkonna strateegilist sihti.
MAK2030 eelnõu ning KSH ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruandega on võimalik tutvuda alates 23. juulist Keskkonnaministeeriumi MAK2030 KSH aruande avalikustamise veebilehel (https://envir.ee/MAK2030-KSH-aruande-avalikustamine).
KSH ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande kohta saab ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi esitada kuni 16. augustini (k.a) meilitsi [email protected] või kirjalikult aadressil Paldiski mnt 96, 13522 Tallinn.
KSH ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande avalik arutelu toimub 24. augustil kell 14–17 virtuaalselt veebikeskkonnas MS Teams. Palume arutelul osalemiseks eelnevalt registreeruda. Täpsem info ja registreerimine Keskkonnaministeeriumi MAK2030 veebilehel (https://envir.ee/MAK2030-KSH-aruande-avalikustamine). Avalik arutelu salvestatakse protokollimiseks.
Metsanduse uue kümnendi arengukava plaanib Keskkonnaministeerium veel tänavu esitada valitsusele, kes saadab selle Riigikokku arutamiseks ning vastuvõtmiseks.
