"Hoonete energiamärgiste üks seniseid kitsaskohti on olnud projekteeritud ja valmis hoone energiatõhususe võrreldavus. Muudatused aitavad eelkõige äri- ja kaubandushoonetel energiamärgistest lihtsamini välja jätta sellist tarbimist, mida ka uue maja kavandamisel ei arvutata. Nõnda kajastab energiamärgis täpsemalt hoone kvaliteeti ega sõltu põhjendamatult hoone kasutajate tegevusest tulenevast lisatarbimisest," lausus Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo.
Olemasoleva hoone kaalutud energiaerikasutus ehk KEK-märgis arvutatakse peamiselt elektri- ja küttearvete põhjal. Tegelikul energiakasutusel põhinevat energiamärgist võivad praegu mõjutada hoones toimuvad tegevused, mis ei iseloomusta hoone enda energiatõhusust. Kui hoonel puudus eraldi arvesti protsessienergia mõõtmiseks, sai siiani võtta KEK-märgise arvutamisel arvesse kogu hoones tarbitud energia, sõltumata sellest, kas see kulus peamiselt ainult küttele ja ventilatsioonile või ka näiteks külmlettidele, serveritele või tootmisseadmetele ehk protsessienergiale. Seetõttu tulid sageli kehvemad energiamärgised näiteks külmseadmeid kasutavatele kauplustele või hoonetele, mis olid tavapäraselt kauem avatud, kuigi võisid olla ise energiatõhusad.
Nüüd saab energiamärgise koostaja mittetüüpilise tarbimise ja kasutusaja vajadusel arvutusest lihtsamini välja jätta. Arvutuskäigud tuleb esitada energiamärgise lisana ehitisregistrisse, et tagada nende läbipaistvus ja kontrollitavus.
Määruse muudatused on leitavad Riigi Teatajast.
