Eesti kalurite jaoks on koha püügivõimalusi võimalik suurendada teadlaste soovitustele tuginedes 2011. aastal 100 tonni võrra. Kvoodi suurendamise osas jõuti kokkuleppele Eesti ja Venemaa vahel juunikuus toimunud läbirääkimistel. Selleaasta juunikuu lõpu seisuga on Eesti algsest kohakvoodist ära kasutanud juba ligikaudu 60% ja prognooside kohaselt jätkuks sellest kvoodist septembri alguseni.
„Koha püügikvooti on Eesti kalurite jaoks võimalik suurendada tänu sellele, et kalavarud on heas seisus. Uue püügikvoodi ära kasutamine tähendab kalurite jaoks muidugi ka võimalust suuremateks sissetulekuteks,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus. „Ka pikeneb tunduvalt sügisese põhjanooda püügiaeg, mis tähendab paremaid võimalusi ka ahvena püügiks.“
Kui 2010. aastal püüdsid Eesti kalurid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest 1205 tonni ahvenat, 507 tonni koha, 46 tonni haugi ja 434 tonni latikat, siis vastavalt riikidevahelisele kokkuleppele on sellel aastal Eesti kaluritel lubatud püüd 1744 tonni ahvenat, 700 tonni koha, 110 tonni haugi ning 600 tonni latikat.
Venemaaga kokkulepitult algab 1. septembril põhjanoodapüük, mis on põhiliselt ahvena püügiks mõeldud püügivahend, siiski esineb selle püügivahendiga püügil paratamatult ka koha kaaspüüki. Selleks, et Eesti kalurid saaksid algaval sügispüügihooajal püüda ahvenat, mille kvoodist on juunikuu lõpuga täidetud vähem kui 30%, oli Eestil vaja juurde kohakvooti.
Komisjon otsustas suurendada Eesti 2011. aasta kohakvooti 100 tonni võrra nii, et 50 tonni sellest võetakse maha Eesti 2012. aasta kohakvoodist ja 50 tonni Venemaa 2012. aasta kohakvoodist. Selle kokkuleppe alusel annab Eesti Venemaale vastu oma 2012. aasta latika püügikvoodist 50 tonni. Eesti koha püügivõimalused 2011. aastal on seega 700 tonni. Vastavad muudatused riikide kvootidesse tehakse järgmisel kalapüügikomisjoni istungil, mis toimub käesoleva aasta novembris Eestis.
Lisainfo:
Aare Tuvi
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist
626 0712
Pavel Ivanov
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja kt
506 3132
[email protected] (20.07.2011)
„Koha püügikvooti on Eesti kalurite jaoks võimalik suurendada tänu sellele, et kalavarud on heas seisus. Uue püügikvoodi ära kasutamine tähendab kalurite jaoks muidugi ka võimalust suuremateks sissetulekuteks,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus. „Ka pikeneb tunduvalt sügisese põhjanooda püügiaeg, mis tähendab paremaid võimalusi ka ahvena püügiks.“
Kui 2010. aastal püüdsid Eesti kalurid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest 1205 tonni ahvenat, 507 tonni koha, 46 tonni haugi ja 434 tonni latikat, siis vastavalt riikidevahelisele kokkuleppele on sellel aastal Eesti kaluritel lubatud püüd 1744 tonni ahvenat, 700 tonni koha, 110 tonni haugi ning 600 tonni latikat.
Venemaaga kokkulepitult algab 1. septembril põhjanoodapüük, mis on põhiliselt ahvena püügiks mõeldud püügivahend, siiski esineb selle püügivahendiga püügil paratamatult ka koha kaaspüüki. Selleks, et Eesti kalurid saaksid algaval sügispüügihooajal püüda ahvenat, mille kvoodist on juunikuu lõpuga täidetud vähem kui 30%, oli Eestil vaja juurde kohakvooti.
Komisjon otsustas suurendada Eesti 2011. aasta kohakvooti 100 tonni võrra nii, et 50 tonni sellest võetakse maha Eesti 2012. aasta kohakvoodist ja 50 tonni Venemaa 2012. aasta kohakvoodist. Selle kokkuleppe alusel annab Eesti Venemaale vastu oma 2012. aasta latika püügikvoodist 50 tonni. Eesti koha püügivõimalused 2011. aastal on seega 700 tonni. Vastavad muudatused riikide kvootidesse tehakse järgmisel kalapüügikomisjoni istungil, mis toimub käesoleva aasta novembris Eestis.
Lisainfo:
Aare Tuvi
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist
626 0712
Pavel Ivanov
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja kt
506 3132
[email protected] (20.07.2011)
