Kalandusläbirääkimistel Eesti delegatsiooni juhtinud Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärve sõnul võib rääbist püüda kõikide püügivahenditega ainult juulikuu jooksul. Eesti rääbise püügikvoot selleks kuuks on 15 tonni.
Mõlema riigi teadlased soovitasid Peipsi järvel II poolaastal suurendada ahvena- ja kohapüüki, sest nende röövkalade suure arvukuse tõttu napib seal tinti. Kalapüügikomisjon leppis kokku, et 1. septembrist kuni 1. novembrini võib Peipsi järvel püüda kala põhjanooda ehk mutnikuga, mille silmasuurus on minimaalselt 48 mm. Ka nakkevõrkudega püüki võib alustada 1. septembrist. Kuna peenesilmalistesse püügivahenditesse satub sügisel tõenäoliselt palju väikest, 2009. aasta tugeva põlvkonna koha, mida ei saa enam eluvõimelisena vabastada, siis lepiti kokku, et 1. septembrist kuni 1. novembrini võib püüda 35-sentimeetrise alammõõduga koha. Püügikvootide täitumisel tuleb aga püük lõpetada.
„Tänu koha alammõõdu vähendamisele saavad kalurid aktiivpüügivahenditega püüda järves ülekaalu saavutanud ahvenat, seejuures pikeneb tunduvalt sügisene püügihooaeg,“ selgitas Talijärv. „Selline on ka teadlaste soovitus, sest muidu võib ahven hakata tõsiselt pärssima Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve teisi kalaliike,“ märkis ta.
Lisaks suurendatakse Peipsi, Lämmi-ja Pihkva järvel 2012. a II poolaastal kalandusalast järelevalvet ja jätkatakse ühiseid kontrollreide. „Nii Eesti kui ka Vene delegatsiooni liikmed olid mures ebaseadusliku püügi pärast Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. Järelevalve tõhustamiseks, ebaseadusliku kalapüügi vähendamise ja püügiandmete paremaks kogumiseks lepiti kokku, et mõlema riigi kõik mutnikupüügiga tegelevad laevad varustatakse alates 1. septembrist elektrooniliste jälgimisseadmega,“ ütles Talijärv.
Järgmine valitsustevaheline kalapüügikomisjoni istung, kus lepitakse kokku 2013. aasta piiriveekogude püügikvoodid, toimub Eestis 2012. aasta novembril. Lisainfo:
Liivika Näks
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist
626 0701
Mõlema riigi teadlased soovitasid Peipsi järvel II poolaastal suurendada ahvena- ja kohapüüki, sest nende röövkalade suure arvukuse tõttu napib seal tinti. Kalapüügikomisjon leppis kokku, et 1. septembrist kuni 1. novembrini võib Peipsi järvel püüda kala põhjanooda ehk mutnikuga, mille silmasuurus on minimaalselt 48 mm. Ka nakkevõrkudega püüki võib alustada 1. septembrist. Kuna peenesilmalistesse püügivahenditesse satub sügisel tõenäoliselt palju väikest, 2009. aasta tugeva põlvkonna koha, mida ei saa enam eluvõimelisena vabastada, siis lepiti kokku, et 1. septembrist kuni 1. novembrini võib püüda 35-sentimeetrise alammõõduga koha. Püügikvootide täitumisel tuleb aga püük lõpetada.
„Tänu koha alammõõdu vähendamisele saavad kalurid aktiivpüügivahenditega püüda järves ülekaalu saavutanud ahvenat, seejuures pikeneb tunduvalt sügisene püügihooaeg,“ selgitas Talijärv. „Selline on ka teadlaste soovitus, sest muidu võib ahven hakata tõsiselt pärssima Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve teisi kalaliike,“ märkis ta.
Lisaks suurendatakse Peipsi, Lämmi-ja Pihkva järvel 2012. a II poolaastal kalandusalast järelevalvet ja jätkatakse ühiseid kontrollreide. „Nii Eesti kui ka Vene delegatsiooni liikmed olid mures ebaseadusliku püügi pärast Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. Järelevalve tõhustamiseks, ebaseadusliku kalapüügi vähendamise ja püügiandmete paremaks kogumiseks lepiti kokku, et mõlema riigi kõik mutnikupüügiga tegelevad laevad varustatakse alates 1. septembrist elektrooniliste jälgimisseadmega,“ ütles Talijärv.
Järgmine valitsustevaheline kalapüügikomisjoni istung, kus lepitakse kokku 2013. aasta piiriveekogude püügikvoodid, toimub Eestis 2012. aasta novembril. Lisainfo:
Liivika Näks
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist
626 0701
Brita Merisalu
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
626 2908, 527 6851
[email protected]
