„Ma arvan, et kui Eesti inimesed koostavad oma murede esikolmikut, näeb see välja umbes selline: liiga väiksed sissetulekud, liiga suured elektri- ja soojaarved, liiga vähe vaba aega. Energiatõhusus ei ole seetõttu lihtsalt sõnakõlks, vaid võimalus paljude eestlaste elukvaliteeti märgatavalt parandada,“ ütles Keit Pentus-Rosimannus.
Keskkonnaminister rõhutas, et kuna ligi pool Eestis tarbitavast energiast kulub kodumajapidamistes, tuleb eelkõige just sinna investeerida. „Meie paneelmajade keskmine vanus on 25-35 aastat ning ei ole realistlik, et lammutame kõik need energiat lekkivad majad kohe maha ning ehitame uued ja säästlikud asemele. Eesti inimeste majanduslikud võimalused ei luba seda. Seetõttu tuleb põhitähelepanu suunata olemasolevate majade soojustamisele - järgmisel aastal investeerime Kredexi kaudu kortermajade renoveerimisse 10 miljonit eurot. Praeguste plaanide järgi on meil kaheksa aasta pärast soojustatud pool Eesti kortermajadest, see tähendab märkimisväärset energiakokkuhoidu ja oluliselt väiksemaid arveid,“ rääkis keskkonnaminister.
Tema sõnul tuleb mõelda ka sellele, et majad ei oleks mitte ainult energiasäästlikud, vaid ka igas muus mõttes elamissõbralikud. „Kaotame Eestis igal aastal ligikaudu 2600 tervelt elatud aastat hoonete kehva sisekliima tõttu, seda on viis korda enam kui näiteks Rootsis. Tervisesõbralikud materjalid, korralik ventilatsioon ja valgustus peavad olema sama loomulikud kui hea soojapidavus.“
Pentus-Rosimannus tõstatas ka energiaportfelli sisu küsimuse. „Kindlasti ei ole lahendus see, et tarbime energiat küll ülisäästlikult, aga seda tootes raiskame ressursse ja kahjustame keskkonda. Kui me tahame oma energiamajanduses tõesti säästlikud olla, peame ümber mõtestama ka tänase põlevkivil põhineva energeetika: see saastav ja tarbija jaoks koormav energiatootmise viis ei ole õige pea enam vabal turul konkurentsivõimeline.“
Energiasäästunädal avati täna Sokos Hotel Virus toimunud debatiga „ Eesti 2020+ energeetika ja elanikkonna energiatarbimine“. Täpsemat infot nädala kava kohta leiab http://energiatark.ee/.
Lisainfo:Brita MerisaluKeskkonnaministeeriumi pressiesindaja626 2908, 527 6851[email protected]
Keskkonnaminister rõhutas, et kuna ligi pool Eestis tarbitavast energiast kulub kodumajapidamistes, tuleb eelkõige just sinna investeerida. „Meie paneelmajade keskmine vanus on 25-35 aastat ning ei ole realistlik, et lammutame kõik need energiat lekkivad majad kohe maha ning ehitame uued ja säästlikud asemele. Eesti inimeste majanduslikud võimalused ei luba seda. Seetõttu tuleb põhitähelepanu suunata olemasolevate majade soojustamisele - järgmisel aastal investeerime Kredexi kaudu kortermajade renoveerimisse 10 miljonit eurot. Praeguste plaanide järgi on meil kaheksa aasta pärast soojustatud pool Eesti kortermajadest, see tähendab märkimisväärset energiakokkuhoidu ja oluliselt väiksemaid arveid,“ rääkis keskkonnaminister.
Tema sõnul tuleb mõelda ka sellele, et majad ei oleks mitte ainult energiasäästlikud, vaid ka igas muus mõttes elamissõbralikud. „Kaotame Eestis igal aastal ligikaudu 2600 tervelt elatud aastat hoonete kehva sisekliima tõttu, seda on viis korda enam kui näiteks Rootsis. Tervisesõbralikud materjalid, korralik ventilatsioon ja valgustus peavad olema sama loomulikud kui hea soojapidavus.“
Pentus-Rosimannus tõstatas ka energiaportfelli sisu küsimuse. „Kindlasti ei ole lahendus see, et tarbime energiat küll ülisäästlikult, aga seda tootes raiskame ressursse ja kahjustame keskkonda. Kui me tahame oma energiamajanduses tõesti säästlikud olla, peame ümber mõtestama ka tänase põlevkivil põhineva energeetika: see saastav ja tarbija jaoks koormav energiatootmise viis ei ole õige pea enam vabal turul konkurentsivõimeline.“
Energiasäästunädal avati täna Sokos Hotel Virus toimunud debatiga „ Eesti 2020+ energeetika ja elanikkonna energiatarbimine“. Täpsemat infot nädala kava kohta leiab http://energiatark.ee/.
Lisainfo:Brita MerisaluKeskkonnaministeeriumi pressiesindaja626 2908, 527 6851[email protected]
