Eestil on kiirgusohutuse ennetamiseks ja hädaolukordade lahendamiseks vastu võetud riiklik arengukava aastateks 2008-2017. Arengukava rakendusplaani ülevaade näitab, et suurim areng perioodil 2008-2011 puudutab kiirgushädaolukordeks valmisolekut. Selleks võeti vastu hädaolukorra seadus, kinnitati kiirgushädaolukordade lahendamise plaan ja täpsustati asutuste ülesandeid. “Lisaks oleme tähelepanu pööranud ka praktilisele poolele. Eelmisel aastal toimus suur rahvusvaheline ühisõppus, kus mängiti läbi kiirgusohuga seotud olukord,” kommenteeris keskkonnaminister Keit Pentus. Paranenud on ka koostöö kiirgusjärelvalve korraldamises.
“Kõige tähtsam on ennetustöö erinevatel tasanditel, et hädaolukordi ei tekiks. Nende vältimiseks oleme teinud mitu olulist muudatust kiirgusseaduses. Nii viidi seadusesse sisse muudatus, mis andis võimaluse paremini reguleerida kasutatud tuumkütuse ohutut vedu ning kiirgustegevusloa omajalt nõuda garantiid kiirgusallika ohutustamiseks,” selgitas keskkonnaminister Keit Pentus. Kiirgusohutuse suurendamiseks on Phare programmist tehtud investeeringuid Paldiskis, kus tänu ulatuslikele ehitustöödele on nüüd tagatud reaktorite ja radioaktiivsete jäätmete ohutu hoiustamine vähemalt 50 aastaks.
Elanike teadmiste tõstmiseks radooniohust täiendati Eesti radoonikaarti, viidi läbi uuringuid ja koostati Harjumaa radooniriski kaart. Samuti korraldati radooniteemalisi seminare.
Lisainfo:
Pille Rõivas
Avalike suhete osakonna nõunik
Keskkonnaministeerium
626 2811, 506 4608
[email protected]
“Kõige tähtsam on ennetustöö erinevatel tasanditel, et hädaolukordi ei tekiks. Nende vältimiseks oleme teinud mitu olulist muudatust kiirgusseaduses. Nii viidi seadusesse sisse muudatus, mis andis võimaluse paremini reguleerida kasutatud tuumkütuse ohutut vedu ning kiirgustegevusloa omajalt nõuda garantiid kiirgusallika ohutustamiseks,” selgitas keskkonnaminister Keit Pentus. Kiirgusohutuse suurendamiseks on Phare programmist tehtud investeeringuid Paldiskis, kus tänu ulatuslikele ehitustöödele on nüüd tagatud reaktorite ja radioaktiivsete jäätmete ohutu hoiustamine vähemalt 50 aastaks.
Elanike teadmiste tõstmiseks radooniohust täiendati Eesti radoonikaarti, viidi läbi uuringuid ja koostati Harjumaa radooniriski kaart. Samuti korraldati radooniteemalisi seminare.
Lisainfo:
Pille Rõivas
Avalike suhete osakonna nõunik
Keskkonnaministeerium
626 2811, 506 4608
[email protected]
