„Saadud ca 450 miljonine rahastus Rail Balticule Eestis näitab kui oluliseks Euroopa Liit peab Balti riikides kvaliteetseid ja kiireid ühendusi. Aasta lõpuks on ehituses kolmandik põhitrassist ja üle poole lepingutega kaetud. Rail Balticu ehituseks Euroopa Liidust saadav rahastus toob tööd meie taristuehitajate, ning igast kümnest miljonist eurovahenditest tuleb ca kolmandik meie riigieelarvesse maksudena tagasi,“ sõnas kliimaminister Kristen Michal.
„RB Rail esitas väga tugeva taotluse ja mul on väga hea meel, et pärast ranget ja konkurentsitihedat valikuprotsessi saame Rail Balticale eraldada 1,2 miljardit eurot. See näitab meie tugevat toetust projektile,“ märkis Euroopa Komisjoni liikuvuse peadirektoraadi (DG MOVE) peadirektor Magda Kopczynska. „Eesti, Läti ja Leedu peavad olema paremini ühendatud ülejäänud Euroopa Liiduga – Ukraina sõda on näidanud, kui oluline see on. Ma loodan, et projektipartnerid kasutavad toetust maksimaalselt ära ja viivad projekti võimalikult kiiresti ellu,“ lisas peadirektor.
Taotlusvoorust saadavate vahenditega ehitatakse Eestis kuni 55 kilomeetrit Rail Balticu põhitrassi. Raudtee muldkeha ehitatakse mitmel põhitrassi lõigul, sh Soodevahe-Kangru, Kangru-Saku ning Hagudi-Alu lõikudel.
Rail Balticu põhitrassi ehitus on Eestis juba alanud – ehituslepingud on sõlmitud ca 22 km ulatuses põhitrassi rajamiseks. Järgmistel lõikudel kogupikkusega 52 km on ehitushanked lõppjärgus ning täiendavalt on avaldamisel hankeid veel ca 30 km ulatuses lõikude rajamiseks. Alanud on ka Ülemiste terminali ehitus ning ettevalmistused on tehtud Pärnu terminali ehituseks. Samuti on rajatud või rajamisel ligi 30 viadukti, ökodukti ja ülepääsu.
Rail Baltic rajatakse keskkonnasõbraliku, kiire ja mugava raudteeühendusena, mis liidab Eestit lõunanaabrite ja Kesk-Euroopaga ning mida saavad kasutada ka Soome reisijad ja ettevõtted. Lisaks reisijate- ja kaubavedudele on Rail Balticu trassil võimalik tulevikus vedada ka kaitsetehnikat, et parendada liitlaste varustuse ja vahendite ligipääsu Euroopa Liidu idapiirile.
