„Muudatuse eesmärk on, et riigi poolt maaga tehtavad tehingud oleksid selgemad, praegune kord tekitab pigem segadust ning kahtlusi maaomanike võrdse kohtlemise tagamisel. Edaspidi ostab riik oluliste looduskaitseliste piirangutega kinnistuid vaid ostu- ja müügitehingute kaudu ja raha eest,“ selgitas eelnõud tutvustav keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Pärast tasaarvestamise kaotamist ei sõltu looduskaitsepiirangutega kinnistu eest hüvitise saamise kiirus sellest, kas maaomanikul on võimalus või soov osaleda riigi kinnisvaraoksjonil ning omandamiseks esitatud avaldused lahendatakse nende laekumise järjekorras.
Lisaks muutuvad looduskaitsepiirangutega maa tagasiostmise alused senisest õiglasemaks. Riik ei ole enam kohustatud omandama looduskaitseliste piirangutega maad juhul, kui maa on soetatud koos looduskaitseliste piirangutega. „Riigi raha eest eraomanikult maa välja ostmine on põhjendatud ainult siis, kui kaitsealla võtmise vajadus selgus pärast maa omandamist. Kui omanik on ostnud maa teades, et see on looduskaitse all, on see olnud tema valik ning maksumaksja ei pea temalt seda maatükki ära ostma,“ selgitas Pentus-Rosimannus.
Seadusemuudatus kiirendab oluliselt maade tagasiostmise ootejärjekorda nende maaomanike osas, kelle kinnisasjale on piirangud kehtestatud pärast maatüki omandamist.
Lisainfo:
Pille Rõivas
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik
506 4608
[email protected]