„Eesmärk on anda rohkematele ettevõtjatele võimalus toetust taotleda. Uute asukohtade lisamine suurendab konkurentsi, kiirendab laadimisvõrgustiku rajamist ja soodustab alternatiivkütuste kasutuselevõttu,“ ütles taristuminister Vladimir Svet. „Raskeveokid tekitavad suure osa transpordisektori heitmetest, seega on laadimisparkide rajamine oluline samm kaubavedude keskkonnasõbralikumaks muutmisel,“ lisas ta.
Laadimisparke saab toetuse abil rajada Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva ja Tallinna-Pärnu-Ikla maanteedele. Võrreldes varasemate tingimustega lisandus maanteedele 255 kilomeetrit uusi lõike, kuhu on võimalik laadimistaristut toetuse abil rajada.
Riigi toetust saavad taotleda ettevõtjad, kes on saanud sama projekti jaoks toetust ka Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF). Kaasrahastust saab kasutada näiteks elektrisalvestusseadmete soetamiseks ja paigaldamiseks, elektrivõrguühenduse loomiseks, taastuvenergia tootmisseadmete ostmiseks ja teisteks laadimistaristu rajamisega seotud kuludeks.
Rajatava laadimispargi võimsus peab olema 1500–3600 kW sõltuvalt maantee liigist, kuhu laadimistaristu rajatakse. Samuti peab laadimispark olema kergelt juurdepääsetav tee mõlemalt sõidusuunalt.
Projektid peavad valmima hiljemalt 2028. aasta kevadeks. Arendusi kaasrahastab Euroopa Liit ja Eesti riik kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemisest saadud tulust ehk CO2 vahenditest.
