Reisilaevanduse toetusmeede loodi 2020. aastal COVID-19 pandeemia ajal, kui riigipiiride sulgemine peatas tavapärase reisijateveo. Viimati maksti toetust 2023. aasta kolmandas kvartalis. „Kuigi pandeemia on möödas, pole ettevõtjate tegevusmaht veel täielikult taastunud ja sektorit mõjutab jätkuvalt ebakindlus Venemaa agressiooni tõttu Ukrainas,“ ütles taristuminister Kuldar Leis.
„Reisilaevanduse näol on tegu Eesti jaoks strateegiliselt olulise valdkonnaga, mistõttu on oluline tagada, et sektor toimiks ka keerulisemates majanduslikes oludes,” lisas Leis. „Reisilaevandusettevõtjad annavad tööd tuhandetele inimestele, on oluline osa turismisektorist ning tagavad kaupade ja inimeste liikumise meie ja naaberriikide vahel."
Ministri sõnul tuleb arvestada, et ka naaberriigid on laevandussektorile loonud erinevaid maksusoodustusi ja toetusskeeme. Näiteks katavad Soome ja Rootsi osaliselt laevapere liikmete tööjõumakse ning Lätis on maksukoormus laevanduses madalam. „Ilma sarnase meetmeta võivad Eesti laevad ja töökohad liikuda varem või hiljem naaberriikidesse, mis tähendaks meie riigile maksutulu vähenemist ligi 54 miljoni euro võrra aastas. Toetus aitab hoida kulud kontrolli all, töökohti alles ning maksutulu Eestis,“ sõnas Leis.
Laevandussektori konkurentsivõime tõstmiseks saatis minister täna täiendavalt kooskõlastusringile ka seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega soovitakse ajakohastada laevade registreerimisele kehtivaid nõudeid ning viia need vastavusse rahvusvahelise praktikaga.
