Erinevalt 2010. aastast kehtestatakse selleks aastaks lisaks räimekvoodid jaotamiseks Liivi lahe ning Läänemere keskosa ja Soome lahe piirkonna vahel, kusjuures Liivi lahel jaotatakse räimekvoot Saare ja Pärnu maakonna kalurite vahel. Määruses on Liivi lahe rannapüügi kvoodist 1% jäetud varuks sügispüügiks ning ülejäänu jagatakse nii, et Pärnumaa kaluritele jääb püüda 93% ja Saaremaa kaluritele 7% räime kvoodist.
Euroopa Liidu nõukogu määruse kohaselt on Eesti 2011. aasta räimepüügi kogumaht 28 877 tonni, sellest võib Liivi lahes püüda 16 809 tonni. Räime püügikvoot Läänemere keskosas vähenes eelmise aastaga võrreldes 2 130 tonni võrra, Liivi lahes jäi kvoot samaks. Kilupüügi kogumahuks on 33 077 tonni, kusjuures 2010. aastal oli see 43 522 tonni. Tursapüügi kogumaht on kokku 1 502 tonni, millest võib Läänemere idaosas püüda 1 320 tonni ja Läänemere lääneosas 182 tonni. Võrreldes 2010. aastaga suurenevad tursa püügivõimalused kokku 183 tonni võrra.
Samuti sätestatakse määrusega väljaspool Läänemerd kalalaeva kalapüügiloa alusel need kalapüügivõimalused, mida rahvusvahelised kalandusorganisatsioonid ja Euroopa Liit ei reguleeri. Need kalapüügivõimalused jäid eelmise aasataga võrreldes samaks.
Lõhet on Eesti kaluritel Soome lahest võimalik püüda 1 581 isendit ja Läänemere avaosast 5 267 isendit. 2011. aasta Soome lahe lõhe püügivõimalused jäeti 2010. aasta tasemele, kuid Läänemere avaosa püügivõimalusi vähendati 930 isendi võrra.
Kinnitatakse ka Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile 2011. aastaks eraldatud aastane lubatud saak. Saagi määramise aluseks on Eesti ja Venemaa vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe ja riikidevahelise 31. kalapüügikomisjoni otsus.
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves suurenevad Eestile eraldatud koha, latika, ahvena ja haugi kvoot, väheneb särjekvoot, sest 2010. aastal vahetati seda ahvenakvoodi vastu, mis arvatakse nüüd järgmise aasta kvoodist maha.
Euroopa Liidu nõukogu määruse kohaselt on Eesti 2011. aasta räimepüügi kogumaht 28 877 tonni, sellest võib Liivi lahes püüda 16 809 tonni. Räime püügikvoot Läänemere keskosas vähenes eelmise aastaga võrreldes 2 130 tonni võrra, Liivi lahes jäi kvoot samaks. Kilupüügi kogumahuks on 33 077 tonni, kusjuures 2010. aastal oli see 43 522 tonni. Tursapüügi kogumaht on kokku 1 502 tonni, millest võib Läänemere idaosas püüda 1 320 tonni ja Läänemere lääneosas 182 tonni. Võrreldes 2010. aastaga suurenevad tursa püügivõimalused kokku 183 tonni võrra.
Samuti sätestatakse määrusega väljaspool Läänemerd kalalaeva kalapüügiloa alusel need kalapüügivõimalused, mida rahvusvahelised kalandusorganisatsioonid ja Euroopa Liit ei reguleeri. Need kalapüügivõimalused jäid eelmise aasataga võrreldes samaks.
Lõhet on Eesti kaluritel Soome lahest võimalik püüda 1 581 isendit ja Läänemere avaosast 5 267 isendit. 2011. aasta Soome lahe lõhe püügivõimalused jäeti 2010. aasta tasemele, kuid Läänemere avaosa püügivõimalusi vähendati 930 isendi võrra.
Kinnitatakse ka Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile 2011. aastaks eraldatud aastane lubatud saak. Saagi määramise aluseks on Eesti ja Venemaa vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe ja riikidevahelise 31. kalapüügikomisjoni otsus.
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves suurenevad Eestile eraldatud koha, latika, ahvena ja haugi kvoot, väheneb särjekvoot, sest 2010. aastal vahetati seda ahvenakvoodi vastu, mis arvatakse nüüd järgmise aasta kvoodist maha.
Lisainfo:
Liivika Näks
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist
626 0701
Brita Merisalu
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
626 2908, 527 6851
[email protected]
(17.02.2011)
