Tindi- ja siiavarud on väga napid, mis on suures osas tingitud röövkalade suurest arvukusest järvedes ja ebasoodsatest ilmastiku oludest, mis ei soodusta nende kudemise õnnestumist. Rääbisevarud on viimasel paaril aastal olnud stabiilselt madalas seisus ning vajavad rangelt piiritletud püügikorraldust. Sellest tulenevalt lubatakse järgmisel aastal rääbisepüüki ühe kuu vältel 1.-31. juulini ning siis võivad Eesti kalurid rääbist püüda 15 tonni.
Lisaks kalapüügimahtude kokkuleppimisele arutati ka muudel teemadel. Tõdeti, et kõikide põhjanoodaga püüdvate laevade varustamine elektroonilise positsioneerimise ja jälgimise seadmetega on tõhustanud järelevalvet püügitegevuse üle. Tehti ettepanek kaaluda kõigi kutselise kalapüügi aluste elektroonilise jälgimise alla viimist, nagu see toimub merel püüdvate kalalaevade puhul.
Talijärv väljendas heameelt kalavarude kaitse korraldamise tõhustamise üle. „ Kui suve hakul oli meil kahtlusi kalalaevade vastastikuse jälgimissüsteemi tööle hakkamise suhtes, siis täna võime kindlalt väita, et mõlema riigi pingutused on kandnud vilja. Meie inspektorid näevad lisaks meie kalalaevadele ka kuidas töötavad põhjanoodaga varustatud laevad Venemaal ning Venemaa esindajad näeb meie kalurite liikumisi järvel.“
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve 2013. aasta teise poolaasta püügire¾iim lepitakse kokku järgmise aasta juunis Venemaal toimuval kahepoolsetel kalanduskonsultatsioonidel.
Lisainfo:
Andres Talijärv
Keskkonnaministeeriumi asekantsler
503 6212
[email protected]
Pille Rõivas
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete nõunik
626 2811, 506 4608
[email protected]