Üks suvi algas juba mais
Millal algab see kauaoodatud aastaaeg? Astronoomilise suve algus on teada – see algas meil tänavu 21. juunil täpselt kell 8.04. Meteoroloogilisteks suvekuudeks loetakse perioodi juunist augustini - nii on ilmateenistustel hea kokkuvõtteid võrrelda.
Kõige oodatum aeg on muidugi klimaatiline suvi – aeg, mil ööpäeva keskmine temperatuur ületab püsivalt +13 °C. Selline suvi algas Lõuna- ja Ida-Eestis tänavu haruldaselt vara - juba 7. mail. Paar päeva püsisid sealkandis isegi südasuvised soojanäidud (keskmine üle 15 °C). Võrdluseks – Ristnas, Hiiumaa läänetipus, algas sellal alles kevad!
Klimatoloog Jaak Jaaguse andmeil saabus suveaeg kõige varem Kagu-Eestisse 25. aprillil 1993. aastal, kõige hiljem aga alles 9. juulil 1982. aastal.
Pealinna, mis muidu naudib kõiksugu hüvesid, saabus klimaatiline suvi tänavu 27. mail. Saartele saabus suvi paar päeva varem, Pakri poolsaarele aga kolm päeva hiljem.
Suvine soojus tõi kaasa ka äikesed, rahehood ning isegi keeristormi Valgamaale Hummulisse. Äikesed polnud lehekuul tavalist laadi, sest paaril korral nähti Saaremaal ja Rapla lähedal üliharuldast keravälku. Tõelist paduvihma (tunniga üle 30 mm) sadas mitmel pool – Haapsalus ja Sõrves. Viimases paigas tuli ööpäevaga alla ligi kolm kuunormi (106,2 mm).
Ka mujal maailmas oli ilmaelu kevadkuudel väga pingeline
Mai keskel sadas Kanadas maju purustavat jäävihma, uputas paljudes riikides – isegi kõrbelises Saudi Araabias. Kesk-Euroopat tabasid viimase aastakümnendi rängimad üleujutused. Sakslased arvutasid välja, et nende maale langes nelja päevaga 23 triljonit liitrit vihmavett, sellest kaks kolmandikku sadas Baierimaal.
Tornaadod möllasid nii USAs, Venemaal kui Itaalias. Eriti hulluks läks olukord Oklahoma osariigis, kus mai lõpul tapsid kaks ülitugevat keerist kümneid elanikke, ohvrite hulka sattusid ka kolm kogenenud tormikütti. Reno linna räsinud tornaado läbimõõt olevat ületanud nelja kilomeetrit – seega suurim seni mõõdetuist. Pole siis mingi ime, et ta teele jäi nii palju asulaid ning hukkus elanikke.
Muide, meie meedias mainiti, et Oklahoma City eeslinna Moore´i purustanud võimsa kahe kilomeetri laiuse tornaado liikumise kiirus oli kuni 89 m/s. Tegelikult mõõdeti nn Doppleri radari abil tuulte kiiruseks pöörises 85 kuni 95 m/s, tornaado ise liikus edasi auto mõõduka kiirusega ligi 40 kilomeetrit tunnis.
Meie kodumaised tornaadod-trombid-tuulispasad pole õnneks nii võimsad: 5-pallise skaala järgi jääb nende tugevus valdavalt 0 kuni 2 palli kanti.
Viimastel aastakümnetel on Eestis otseselt tornaado tõttu hukkunud vähemalt neli inimest. 15. juulil 2000. aastal sai Rakveres üks mees surma õhus lennanud prussi läbi. Teise hukkumise põhjusteks olid tuules murdunud puud ning purunenud liinide tõttu saadud elektrilöögid.
Ülevaate Eestis aastatel 1745 kuni 1940 möllanud keeristormidest annab septembris ilmavalgust nägev monograafia „Eesti kliima minevikus ja nüüd“, autoriteks Andres Tarand, Jaak Jaagus ja Ain Kallis.
Klimaatiline südasuvi, Kuu ja helkivad ööpilved
Astronoomilise suve algusega saabus meile ka klimaatiline südasuvi – ööpäeva keskmised õhutemperatuurid hüppasid pea kõikjal 15 kraadile. Mis on muidugi igati meeldiv, sest vahepeal tundus paljudele, et Eesti suvi ehk „kuu aega viletsat suusailma“ sai juba läbi.
Kui jaanipühade aegu äikesetormid ei tekita põnevaid elamusi, siis võiks vaadata Kuud, mis on praegu Maale erakordselt lähedal – vaid 357 000 km kaugusel, seega paistab ta ka väga suurena – nähtava diameetriga 33´28´´.
Kel veab, näeb ka helkivaid ööpilvi, Venemaal on neid juba imetleda saanud.
Autor: Ain Kallis, Keskkonnaagentuuri prognoosimudelite osakonna peaspetsialist
Millal algab see kauaoodatud aastaaeg? Astronoomilise suve algus on teada – see algas meil tänavu 21. juunil täpselt kell 8.04. Meteoroloogilisteks suvekuudeks loetakse perioodi juunist augustini - nii on ilmateenistustel hea kokkuvõtteid võrrelda.
Kõige oodatum aeg on muidugi klimaatiline suvi – aeg, mil ööpäeva keskmine temperatuur ületab püsivalt +13 °C. Selline suvi algas Lõuna- ja Ida-Eestis tänavu haruldaselt vara - juba 7. mail. Paar päeva püsisid sealkandis isegi südasuvised soojanäidud (keskmine üle 15 °C). Võrdluseks – Ristnas, Hiiumaa läänetipus, algas sellal alles kevad!
Klimatoloog Jaak Jaaguse andmeil saabus suveaeg kõige varem Kagu-Eestisse 25. aprillil 1993. aastal, kõige hiljem aga alles 9. juulil 1982. aastal.
Pealinna, mis muidu naudib kõiksugu hüvesid, saabus klimaatiline suvi tänavu 27. mail. Saartele saabus suvi paar päeva varem, Pakri poolsaarele aga kolm päeva hiljem.
Suvine soojus tõi kaasa ka äikesed, rahehood ning isegi keeristormi Valgamaale Hummulisse. Äikesed polnud lehekuul tavalist laadi, sest paaril korral nähti Saaremaal ja Rapla lähedal üliharuldast keravälku. Tõelist paduvihma (tunniga üle 30 mm) sadas mitmel pool – Haapsalus ja Sõrves. Viimases paigas tuli ööpäevaga alla ligi kolm kuunormi (106,2 mm).
Ka mujal maailmas oli ilmaelu kevadkuudel väga pingeline
Mai keskel sadas Kanadas maju purustavat jäävihma, uputas paljudes riikides – isegi kõrbelises Saudi Araabias. Kesk-Euroopat tabasid viimase aastakümnendi rängimad üleujutused. Sakslased arvutasid välja, et nende maale langes nelja päevaga 23 triljonit liitrit vihmavett, sellest kaks kolmandikku sadas Baierimaal.
Tornaadod möllasid nii USAs, Venemaal kui Itaalias. Eriti hulluks läks olukord Oklahoma osariigis, kus mai lõpul tapsid kaks ülitugevat keerist kümneid elanikke, ohvrite hulka sattusid ka kolm kogenenud tormikütti. Reno linna räsinud tornaado läbimõõt olevat ületanud nelja kilomeetrit – seega suurim seni mõõdetuist. Pole siis mingi ime, et ta teele jäi nii palju asulaid ning hukkus elanikke.
Muide, meie meedias mainiti, et Oklahoma City eeslinna Moore´i purustanud võimsa kahe kilomeetri laiuse tornaado liikumise kiirus oli kuni 89 m/s. Tegelikult mõõdeti nn Doppleri radari abil tuulte kiiruseks pöörises 85 kuni 95 m/s, tornaado ise liikus edasi auto mõõduka kiirusega ligi 40 kilomeetrit tunnis.
Meie kodumaised tornaadod-trombid-tuulispasad pole õnneks nii võimsad: 5-pallise skaala järgi jääb nende tugevus valdavalt 0 kuni 2 palli kanti.
Viimastel aastakümnetel on Eestis otseselt tornaado tõttu hukkunud vähemalt neli inimest. 15. juulil 2000. aastal sai Rakveres üks mees surma õhus lennanud prussi läbi. Teise hukkumise põhjusteks olid tuules murdunud puud ning purunenud liinide tõttu saadud elektrilöögid.
Ülevaate Eestis aastatel 1745 kuni 1940 möllanud keeristormidest annab septembris ilmavalgust nägev monograafia „Eesti kliima minevikus ja nüüd“, autoriteks Andres Tarand, Jaak Jaagus ja Ain Kallis.
Klimaatiline südasuvi, Kuu ja helkivad ööpilved
Astronoomilise suve algusega saabus meile ka klimaatiline südasuvi – ööpäeva keskmised õhutemperatuurid hüppasid pea kõikjal 15 kraadile. Mis on muidugi igati meeldiv, sest vahepeal tundus paljudele, et Eesti suvi ehk „kuu aega viletsat suusailma“ sai juba läbi.
Kui jaanipühade aegu äikesetormid ei tekita põnevaid elamusi, siis võiks vaadata Kuud, mis on praegu Maale erakordselt lähedal – vaid 357 000 km kaugusel, seega paistab ta ka väga suurena – nähtava diameetriga 33´28´´.
Kel veab, näeb ka helkivaid ööpilvi, Venemaal on neid juba imetleda saanud.
Autor: Ain Kallis, Keskkonnaagentuuri prognoosimudelite osakonna peaspetsialist
