„Puhta õhu kui ressursi tähtsust on raske alahinnata – see mõjutab nii meie elukvaliteeti kui ka ümbritsevat loodust. See, et meie õhk oleks puhas ning õhusaaste minimaalne, nõuab pidevat pingutust. Oma panuse õhukvaliteedi parandamiseks saab anda igaüks – olgu selleks siis prügi korrektne käitlemine selle põletamise asemel, puhta ja kvaliteetse küttematerjali kasutamine, aga võimalusel ka jalgsi või jalgrattaga liikumine. Pealtnäha väikeste sammudega saame palju ära teha, et meid ümbritsev õhk oleks puhtam,“ sõnas Kliimaministeeriumi välisõhu osakonna juhataja Heidi Koger.
Saastunud õhk on üle maailma üks peamisi enneaegsete surmade põhjustajaid. Keskkonnaministeeriumi tellitud ning Tartu Ülikooli poolt 2022. aastal läbi viidud uuringust selgus, et ainuüksi Eestis põhjustab õhusaaste ligikaudu 1200 enneaegset surma aastas ning sadades miljonites eurodes tervisekahju.
Koger tõi välja, et Tallinnas on ligikaudu 20% peenosakeste heitest teistest riikidest pärinev saaste. „Peamiselt jõuab meile õhusaaste Poolast, aga ka Soomest ja Saksamaalt – see näitab, kui kaugelt võib õhusaaste levida. Seetõttu on rahvusvaheline koostöö, nii poliitiline kui ka teaduslik, väga oluline. Õhukvaliteedi parandamiseks on praegu Euroopas Liidus käimas arutelud õhukvaliteedi direktiivi rangemaks muutmiseks, et vähendada õhusaaste tervisemõjusid.“
Õhukvaliteedi parandamiseks avab KredEx 18. septembril eramute küttesüsteemide uuendamise toetusmeetme, millega toetatakse keskkonnasõbralikumate küttesüsteemide kasutusele võtmist. Lisaks on aastatel 2023-2027 käimas õhukvaliteedi seiresüsteemi uuendamine, et saada kvaliteetsemad andmeid meid ümbritseva õhu kohta. Eesti õhukvaliteeti saab jälgida veebis aadressil www.õhuseire.ee.
Rahvusvahelise puhta õhu päeva kutsus esile ÜRO ning seda tähistatakse tänavu neljandat korda. Selle aasta teema "Koos puhta õhu nimel" keskendub õhusaaste vähendamisele – see eeldab tõhusamat koostööd, suuremaid investeeringuid ning jagatud vastutust.
