„Jäätmevaldkond on olnud sisuliselt muutumatu üle kümne aasta – süsteem on killustunud ja läbipaistmatu. Kuhjunud probleeme ei lahenda enam ükski pisiparandus,“ ütles taristuminister Kuldar Leis. „Reformiga toome jäätmekorralduse lõpuks kaasaega. Jäätmed on tooraine, mille järele on maailmas suur nõudlus – kui neid õigesti käidelda, saame Eestisse prügimägede asemel ehitada uut tööstust. Aga selleks peab kogu ahel toimima: inimene peab saama lihtsalt sorteerida, omavalitsus peab saama süsteemi tõhusalt korraldada ja ettevõtjal peab olema kindlus investeerida.“
Taristuministri sõnul on viimase kuu jooksul tehtud eelnõusse mitu sisulist kompromissi. „Olen kohtunud ettevõtjatega, et leida tasakaal erinevate osapoolte soovide vahel. Tänaseks on meil koos tugev reform, mis loob valdkonnas uusi ärivõimalusi ja samal ajal hoiab madalal halduskoormuse, bürokraatia ja inimeste kulud. Näiteks oleme pakendikonteinerite tühjendustasudele mõistliku piiri seades taganud, et tootjad ei peaks kartma teenustasude mitmekordistumist ning see ei ajendaks toidukaupade hindu tõstma,“ lisas ta.
Reformiga on kavandatud muudatusi jäätmeahela igas etapis. Liigiti kogumise mugavamaks muutmiseks peab eelnõu jõustumisel olema tiheasustuse kortermajade juures edaspidi neli prügikonteinerit. Kui täna tuleb majapidamistes eraldi koguda segaolmejäätmeid ja biojäätmeid, siis edaspidi lisandub neile ka paber- ja kartongjäätmete ning plast- ja metallpakendi kogumine. “Pakendijäätmeid ei pea vedama igast metsatalust, vaid omavalitsus saab kujundada vastavalt kohalikele oludele kõige mõistlikumad lahendused. Nende otsustada jääb ka klaaspakendi kogumise lahendus,” selgitas minister.
Kohalikele omavalitsustele jääb koordineeriv roll – nad saavad konkreetsed liigiti kogumise eesmärgid ning võimalused sihtide saavutamiseks. Omavalitsus korraldab kohalikele elanikele kõigi eri liiki jäätmete veo ühe tervikliku teenusena. Jäätmeveole ja lõppkäitlusele peab KOV edaspidi korraldama eraldi hanked, seejuures on välistatud KOVi sisetehingu võimalus. Majapidamise jäätmearve jääb sorteerijale ligikaudu 5 euro tasemele, mittesorteerija maksab umbes kolm korda rohkem.
Et ringlussevõtt oleks majanduslikult mõistlikum kui ladestamine või põletamine, nähakse eelnõus ette segaolmejäätmete prügilasse ladestamise tasu tõstmist ja põletustasu kehtestamist. “See tähendab Eesti ettevõtjatele stabiilset materjalivoogu uute ärisuundade arendamiseks. Lõpuks on meil valik, kas väärindame jäätmed Eestis või saadame need toormena välja ja ostame hiljem kallilt tagasi,” märkis minister. "Ringmajandusse panustab riik ka märkimisväärse toetussumma: üle 100 miljoni euro, millest suur osa on mõeldud ettevõtetele näiteks ringlussevõtu tööstuse arendamiseks, ressursitõhususe tagamiseks ning pakendite ümberdisainimiseks.”
Jäätmevaldkonna läbipaistvuse ja usaldusväärsuse parandamiseks muudetakse kogu aruandlus digitaalseks. Selle tulemusel tekib oluliselt täpsem ja ajakohasem teave jäätmete kogumise ja käitluse kohta ning väheneb bürokraatia. “Digitaliseerimisega kaob vajadus käsitsi täidetud veoselehtede ja Excelite järele. Oleme digiaruandluse süsteemi investeerinud üle miljoni euro. Koos Euroopa Liidu toetusega saavad ettevõtted uuele süsteemile tõrgeteta üle minna,” lisas Leis.
Lisainformatsiooni jäätmereformi eelnõu kohta leiab Kliimaministeeriumi kodulehelt. Järgmise sammuna liigub jäätmereformi eelnõu edasi Riigikogu menetlusse.
