1991. aastal algatatud maareformi peamine eesmärk olianda maa tagasi eraomandisse, et luua eeldused selle tõhusamaks kasutamiseks jaheastada endistele maaomanikele ülekohus, mille Nõukogude võim oli maasunniviisilise riigistamisega tekitanud.
“Praktiliseltiga Eesti peret puudutanud ja eraomandil tuginevale turumajandusele alusepannud maareformi võib suuresti lugeda lõppenuks. Omaniku on saanud üle 39 000km² maast. Reformida on jäänud veel vähemkui kümnendik maast, enamik sellest jääb riigi omandisse,” selgitaskeskkonnaminister Keit Pentus. “Eestist maaomanike ühiskonna kujundanud reformon ilmselt üks kõige enam meie hoiakuid ja majanduskeskkonda mõjutanud Eestisläbi viidud reforme.”
“Enamus sõduon peetud maade ja naiste pärast ja on heameel tõdeda, et Eestis sai maareformläbi viidud rahumeelselt,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, kesoli maareformi alguse ajal Viljandi linnavalitsuses majandusnõunik-abilinnapeaning aastatel 1992-1993 Viljandi linnapea täites ka reformide eest vastutavaabilinnapea ülesandeid. Ka oma hilisemates ametites on Seeder olnud tihedaltseotud maareformiga.
Seedri sõnul tegi maareformeestlastest taas omanikrahva ehk pandi alus eraomandusel põhinevale riigile.“Me oleme omal maal peremehed,” tähendas Seeder.
1. oktoobri seisuga onmaakatastrisse kantud 611 274 katastriüksust pindalaga 3 954 765,5 ha. Sellest:
· ligi 1,5 miljonit ha(34,3%) on maareformi käigus tagastatud endistele või õigusjärgseteleomanikele;
· ligi 980 tuhat ha(22,5%) on erastatud;
· 1,4 miljonit ha(32,9%) on jäetud riigi omandisse;
· ligi 34 tuhat ha(0,8%) antud munitsipaalomandisse;
· alla 10% maast onkatastrisse kandmata.
Esimesed omanikud said maad tagasi 1992. aasta lõpus ja1993. aasta alguses Järvamaal, Põlvamaal ja Võrumaal. 1993. aastast muutuskannete tegemine maakatastrisse juba pidevaks, suurem osa tagastavatestmaaüksustest registreeriti aastatel 1995–2003.
Veel reformimata maa koosneb osaliselt nn maareformi jääkidest. Tegemist onväikeste, oma kujult ebakorrapäraste juurdepääsuta ning loodusliku seisunditõttu (liigniiske, võsastunud) väheväärtuslike aladega. „Üle poole sellistest maadest jäävad riigi omandisse –tegemist on looduskaitseliste piirangutega aladega, maardlatega, riigimetsagajne,” ütles Maa-ameti peadirektori kt Raivo Vallner.
Maa-amet on koostöös erinevate ministeeriumitegategelenud riigi maavajaduste väljaselgitamisega. Aastas vormistatakse riigiomandisse keskkonnaministeeriumi haldusalas ligikaudu 50 000 ha maad. Ülejäänudmaa osas on veel toimingud pooleli, ka pole veel kõik omavalitsused omaomandisse vormistanud kohalike teede alust ja üldkasutatavate parkide,haljasalade jms maad.
Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium jaMaa-amet korraldavad maareformi 20. aastapäeva puhul ka üle-eestilisekonverentsi, mis toimub 29. novembril Tallinnas.
Maareformi kohta saabedasi lugeda #link1#.
Lisainfo:
BritaMerisalu, Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja, 626 2908, 527 6851, [email protected]
